E-residentsus 2.0 peab tooma kasu kogu Eestile
E-residentide poolt loodud 5 tuhat ettevõtet on Eesti riigile toonud maksudena tagasi rohkem kui on programmile raha kulutatud. Asukohast sõltumatu ettevõtlus ongi tänaseks kõige selgem e-residentsuse kasutusviis, kuid tulevikus ei jää see ilmselt ainsaks. Tänu e-residentsusele on Eestist saanud digitaalse ühiskonna mõtteliider kõrvuti meist suuremate riikidega nagu Lõuna-Korea või Rootsi.
Sel kevadel aga taipasime e-residentsuse meeskonnas, et üks etapp e-residentsuse arengus saab kohe läbi. Enam pole tegemist Eesti riigi väikese pilootprojektiga, vaid paljusid osapooli puudutava vastutusrikka protsessiga, mis vajab kõrgel tasemel koostööd kogu riigis. Üha rohkem on tarvis pingutada selle nimel, et teenindada kiiresti kasvavat e-residentsuse kogukonda, pakkuda paremat toodet, hallata riske. Ilmselt mõistsid samal ajal sedasama ka paljud meie partnerid.
E-residentsuse meeskonna fookus, mis oli mitme aasta jooksul suunatud platvormi arendamisse, testimisse ja turundamisse välismaal, tuli lisaks suunata ka kodumaale — seda enam, et aprillis ja mais olid õhus esimesed märgid murelikest sõnavahetustest e-residentsuse tuleviku ümber. Näiteks pangad, kes nägid tublisti vaeva e-residentidele kontode avamisega, tundsid, et neid süüdistatakse soovimatuses e-residentidele vastu tulla.
Koostöös presidendiga kutsusime juuni alguses kokku ümarlaua arutamaks, kuidas ära kasutada saadud õppetunnid ning tuua koostööst laiapõhjalist kasu Eestile. Hiljuti toimusid ka kohtumised peaminister Jüri Ratase ning värske ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Rene Tammistiga, kes kinnitasid valitsuse soovi osaleda e-residentsuse tuleviku ajurünnakutes. Selle kõige tulemusel sündiv teekaart kannab nime E-residentsus 2.0.
E-residentsus 1.0 õppetunnid
E-residentsus 2.0 arutelud algasid ligi 40 intervjuuga, milles küsisime riigiasutustelt ning programmiga seotud erasektori esindajatelt kriitikat. Probleemide kaardistamine on loomulikult vajalik selleks, et teha ettepanekud nende lahendamiseks. Aga lisaks annab see väga hea ülevaate täiendavast infovajadusest ja nendest asjadest, mida tuleb Eestis täpsemalt selgitada ja mõnel puhul koos läbi vaielda ja võib-olla isegi uuesti välja mõelda. Jagan teiega mõningaid mõtteid, mis tulid välja intervjuudest:
Suurima tuluna tõid pea kõik intervjueeritud inimesed välja rahvusvahelise tuntuse, mida e-residentsus Eestile viimaste aastate jooksul toonud on. Huvitav uus programm on näidanud Eestit juhtivana e-valitsemise teemadel, avanud meile uksi ja võimaldanud meil kaasa rääkida lavadel, kuhu varem meid kutsutud ei oleks. Tuntust pidasid inimesed oluliseks nii majanduslikel kui ka julgeolekulistel põhjustel. Mida rohkem inimesi Eestit teab, seda rohkem võib neil olla huvi ise kaema tulla, mida huvitavat siin veel toimub ning kui meist hoolib rohkem inimesi, siis läheb ka meie julgeolek paljudele teistele riikidele korda.
Tuntuse taustal oli aga ka kriitikat. Tunti, et “toode”, mida Eesti e-residentidele praegu pakub, ehk meie riigi e-teenused, ei ole nii head kui nad võiksid olla ning nii mõnegi teenuse kasutajakogemus näeb välja vananenud ja selles on keeruline toimetada. Eestit välismaal esindavad inimesed muretsesid, kas ikka on õige aeg e-residentsust laialt turundada, kui mitte kõigi teenuste kasutusmugavus pole veel piisavalt heal tasemel.
Samuti oli intervjueeritavatel küsimusi, kuidas ikkagi e-residendid Eestile kasu toovad. Meie e-residentsuse programm on küll tuntud, aga mitte kõik tundjad ei saa e-residentideks. Nendest, kes saavad, ei asuta mitte kõik oma ettevõtteid. Asutatud ettevõtetest ei ole mitte kõik tegelikult tegutsevad. Ja tegutsevatest e-residentide ettevõtetest ei ole kõik kasvanud veel väga suureks. Mõned intervjueeritavad küsisid, milleks meile mass e-residente, kes ei too majanduslikku tulu? Paljudes e-residentidest on saanud Eesti sõbrad ja toetajad, nii mõnestki e-residendi väikesest ettevõttest võib kunagi areneda suur. Samas, väljapoole meie meeskonda see alati veel ei paista. Nii küsisidki mõned intervjueeritavad, kas me ei peaks keskenduma ainult nendele e-residentidele, kelle ettevõtetel on tõenäosus saada edukaks ja suureks, Eestile palju maksutulu toovaks ettevõtteks?
Me ei ole piisavalt selgitanud, milline on e-residentsuse äriline fookus. Kellele me seda pakume? Milline on meie täpne väärtuspakkumine? Kas meil on mingi äriline suunitlus, nagu näiteks nomaadid, suured ettevõtted või start-upid? Vastajad tundsid, et kuni sellised fookused paigas ei ole, on ka e-residentsusega seonduvad riskid hägused — justkui prooviksime hallata terve maailma kõikvõimalikke riske. Tunti, et kui e-residentsuse programmi sihid oleks selged geograafiliselt, ajaliselt ja äriliselt, saaksid Eesti jõuorganid nende riskide jaoks konkreetsed ennetavad-ja vastumeetmed täpsustada.
Väga huvitavaid küsimusi tõstatati teemal, kas lisaks teenustele ja õigustele peaksid e-residentidele laienema ka mõned kohustused ja kuidas? Mõned fännidest e-residendid on saanud sisuliselt Eesti hea tahte saadikuteks maailmas — kas ja kuidas saaksime sellist suhestumist laiendada? Konkreetseid ideid ei tulnud palju, aga need küsimused on väga väärtuslikud ja kutsuvad meid edasi küsima ja erinevate gruppide ideid otsima.
E-residentsus 2.0: järgmised sammud
Samal ajal kui osa meie meeskonnast viis läbi intervjuusid, toimusid siseministeeriumis asekantsler Raivo Küüti ja meie riskijuhi Victoria Saue eestvedamisel riskinõupidamised kõigi e-residentsuse osapoolte vahel, kus kaardistati uuesti kõik Eestile kaasnevad riskid ja võimalikud probleemid ning arutati lahendusi.
Pärast eilset nõupidamist presidendi juures sünnib 7 töögruppi, mis pakuvad lähema kahe kuu jooksul välja tegevused, mis on vajalikud selleks, et jõuda e-residentsuseni, mis toob meile laiapõhjalist tulu.
Eestis räägitakse kahest suurest ideest: puhas loodus ja elu hõlbustav infotehnoloogia. Kui me koostööd teeme, siis toetab e-residentsus neid mõlemaid. Eesti e-resident ei ela enamasti Eestis, ei kasuta kuigi palju meie ressursse, ei istu Gonsiori ja Pronksi tänava ristmikul ummikus, kuid tema ettevõte võib maksta Eestis makse ning luua uusi töökohti. Mõelgem sellele, et mida rohkem on meil e-residente, seda rohkem saame neile ka välja mõelda teenuseid, mida meie ettevõtted neile saavad müüa üle maailma. Mida rohkem on e-residente, seda rohkem on inimesi, kes tunnevad Eestit ja tema kultuuri ja soovivad seda toetada.
