E-residentsuse programm: kuidas teha nii, et see oleks suur võimalus kogu Eesti jaoks

Ühine meiega täna Tartus et rääkida e-residentsusest.

*This article was originally published in English by Estonian World whose Editor, Silver Tambur, is moderating the event in Tartu.

Rohkem kui sada aastat tagasi kuulutas tuntud eesti luuletaja Gustav Suits: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“ Selle on aastatuhandeid siinmail elanud eestlased juba saavutanud, kuid juba mitu aastat on tänu e-residentsusele kümnetel tuhandetel välismaalastel võimalik öelda: „Laske meil jääda maailmakodanikeks, kuid laske meil olla ka eestlased!“

Alates 1. detsembrist 2014, mil maineka Briti majandusajakirja The Economist toimetaja Edward Lucasest sai Eesti esimene e-resident, on üle 40 000 maailmakodaniku 150st riigist loonud vajaliku sideme Eestiga, s.t. saanud meie e-residentideks. Need inimesed on seni asutanud siin üle 5000 ettevõtte, mis on 2017. aasta seisuga Eestile juurde loonud 14,4 miljonit eurot lisaväärtust.

Lisaväärtus luuakse e-residentide maksudest, äritegevusest teiste Eesti ettevõtetega, Eestisse investeerimisest või lihtsalt siia reisimisest — olgu see äri- või puhkuse eesmärgil.

On palju riike, mis on saanud jõukaks tänu maavaradele — olgu selleks vääriskivid või nafta ja gaas. Eesti „maavara“ on tema inimesed ning nende tarkus, mis asub kahe kõrva vahel. E-residentsus ning teised digiriigi nutikad lahendused on viimase 20 aasta jooksul sündinud paljude Eesti inimeste ning nende välismaa kolleegide ühistes ajurünnakutes. Need lahendused on olnud efektiivsed ja edukad ning nad on maailmas palju tähelepanu tõmmanud, olles ühtlasi tasuta reklaamiks kogu Eestile ning tema rahvale.

Kuid järgmine samm on eestlaste käest küsida, kuidas e-residentsusest kõik selle riigi elanikud võimalikult palju otseselt kasu saaksid — et e-residentsus oleks samasuguse väärtusega Eesti ja eestlaste jaoks nagu näiteks Norras on nafta ja gaas. Tähtis on saavutada, et Eesti e-residentsusest saaksid otseselt kasu mitte ainult väike arv ettevõtjaid Tallinnas, vaid ka näiteks raamatupidaja Valgas või teenustepakkuja Narvas.

Teine küsimus on eestlaste ja e-residentide omavaheline lävimine. On uhke, et Eestil on maailmas üle 40 000 pöidlahoidja rohkem. Kuid nüüd on küsimus, kuidas teha nii, et eestlased õpiksid rohkem e-residente tundma ning e-residendid Eestit. Tuleb mõelda, kuidas see võiks toimuda — läbi veebiplatvormi, läbi meediakajastuse, läbi ürituste?

Omaette küsimus on ka e-residentide panus mitte ainult Eesti majandusse, vaid ka muudesse valdkondadesse. Millisel muul moel saavad Eesti e-residendid panustada? Näiteks Eesti esimene e-resident, Edward Lucas, ei ole Eestis asutanud ettevõtet, kuid ta on teinud Eestit tuntumaks läbi artiklite rahvusvahelises meedias. Kas e-residendid on ka kuidagi täiendav julgeolekugarantii Eesti jaoks?

Nendele küsimustele vastuse leidmiseks on E-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse sõnul plaan valmistada ette e-residentsuse kui toote edasine arengukava ning täpsustada fookus. Selleks kuulatakse ka Eesti ettevõtjate ja elanike tagasiside, milleks e-residentsuse programm alustab kohtumisi üle riigi. Esimene kohtumine, E-residentsus 2.0 teekaardi avalik arutelu, toimub 12. oktoobril Tartus, SPARK Hubis kell 17.00–18.30.

Avaliku ja erasektori koostöö eesmärk on selgeks mõelda, kas e-residendid on Eesti sõprade kogukond, e-teenuste platvorm kogu maailma ettevõtjatele või midagi kolmandat, neljandat. Plaan on, et selle koostöö tulemusena valmib e-residentsuse 2.0 teekaart, mis avalikustatakse detsembris ja mille alusel e-residentsus liigub edasiarendatud 2.0 versioonini.