Uus suhtlusvõrgustik e-residentidele, mis sobib ka eestlastele

Eesti e-residentide hulk kasvab kiiremini kui iial varem, ometi ei ole enamik eestlasi kunagi ühegi e-residendiga kokku puutunud ning seega ka programmi kasvust otsest kasu tunnetanud.
 
Meie analüüs on näidanud, et e-residentide ja eestlaste sidemete parandamine suurendab programmi kasutegurit ka eestlastele. Just sellepärast arendame praegu e-residentide suhtlusvõrgustikku, mis peale e-residentide oleksid avatud ka tavakodanikele — olgu kasulike ärisidemete loomiseks, klientide, talentide või nõustajate leidmiseks.

E-residentsus arvudes

Seni on e-residentsust taotletud enam kui 150 riigist ja e-residendid on asutanud ligi 5000 äriühingut. See on Eestile juba toonud 8,6 miljonit eurot täiendavat maksutulu — mis on rohkem, kui programmi on seni investeeritud. Kuna sellest 4 miljonit laekus juba aasta esimesel poolel, tõotab 2018. aasta otsene maksutulu kujuneda kaks korda suuremaks kui kolmel eelmisel aastal kokku.
 
Me usume aga, et täiendav maksutulu on isegi rahalisest küljest vaid väike osa eelistest, mida e-residentsuse programm meie riigile võiks tuua. Hoopis suuremaks kujuneb e-residentide panus siis, kui nende ettevõtted hakkavad äri ajama Eesti ettevõtetega ja eriti veel, kui nad otse Eesti ettevõtetesse investeerivad.
 
Deloitte Eesti hindas mullu tehtud majandusliku mõju analüüsi põhjal, et e-residendid on Eesti riiki ja majandusse panustanud 14,4 miljonit eurot ning et aastaks 2025 kasvab see summa e-residentide arvu prognoositava kasvu juures 1,84 miljardi euroni.
 
Ka on e-residentide ümber tekkinud juba n-ö ökosüsteem, kus Eesti ettevõtted saavad pakkuda e-residentidele äriteenuseid, milleks on näiteks raamatupidamine, juriidiline nõustamine vm. Hea näide on LeapIN — Eesti üks kiiremini kasvavaid iduettevõtteid, kellel on Tallinnas ja Tartus üle 50 töötaja. Kõik LeapIni kliendid on e-residendid.
 
Niisiis: kuidas luua juurde sidemeid, millest on kasu nii e-residentidele kui ka eestlastele?

E-residentide kogukonna loomine

E-residentsuse programm käivitati enam kui kolm aastat tagasi eesmärgiga anda välismaalastele juurdepääs Eesti e-teenustele, millega saab asutada ja juhtida äriühinguid. E-residendid ei ole täna lihtsalt kauged välismaalased, keda Eesti teenindab. Neist on moodustumas kogukond, mis tahab Eestile rohkem tagasi anda.
 
E-residentidega suheldes oleme aru saanud, et paljud neist soovivad luua tihedamaid sidemeid eestlastega juba uhkusest selle üle, et saavad kuuluda meie digiriiki. Sidemed panevad ettevõtted kasvama, see aga teeb e-residentsuse nende jaoks veelgi väärtuslikumaks.
 
Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini eriala tudengid on põhjalikult uurinud e-residentide peamisi mureküsimusi — alates hetkest, mil nad programmist esimest korda kuulevad ja selle kohta teavet otsivad, kuni e-residentsuse taotlemiseni ja e-residendina Eestis äriühingu pidamiseni. Kõiki neid mureküsimusi oleks võimalik lahendada e-residente toetava e-kogukonna loomisega, mis hõlmaks ka Eesti kodanikke ja residente, kes saaksid e-residentidega väärtuslikke sidemeid luua.
 
Sel suvel alustasimegi e-residentide suhtlusvõrgustiku katsetamist. Suhtlusvõrgustikuks nimetame mis tahes e-vahendeid, mis annavad digirahvale võimalusi suhteid luua — olgu siis kogemuste jagamiseks, ettevõtete reklaamimiseks, talentide leidmiseks või ürituste korraldamiseks nii veebis kui ka pärismaailmas. Need funktsioonid peavad olema ühtaegu kättesaadavad kõigile — nii e-residentidele, residentidele kui ka tavakodanikele.
 
Eesti edu digiriigina ei põhine sugugi ainult kõige moodsamal tehnikal. Küsimus on selles, kuidas me kasutame tehnikat oma tegevuse täiustamiseks olgu riigiametnikuna või teenuste kasutajana — ning toome inimeste ellu lisandväärtust. Samamoodi ei arenda me e-kogukonna uusi funktsioone lihtsalt kui tarkvara. Me küsime: kuidas need aitavad meil asju paremini teha?
 
Selle asemel et lihtsalt oletada, kuidas e-residendid uute funktsioonidega kogukonnaplatvormi kasutavad, katsetasime seda kõigepealt nende enda peal.
 
Seni on e-residentide kogukonna toetamine olnud osa meie igapäevatööst e-residentsuse programmi ülesehitamisel. Kogukonnafunktsioonide arendamine omandas aga katsetamise ajal suurema tähenduse, kui käivitus e-residentsus 2.0. See algatus otsustab programmi edasise arengusuuna, mille kohta saab lähemalt lugeda siit, kuid juba praegu on selge, et muu hulgas on kavas parandada e-residentide, residentide ja tavakodanike suhtlusvõimalusi ning arendada programm pelgalt e-teenuste pakkumise keskkonnast kaugemale.

Platvormi katsetamine

Platvormi katsetamine algas juuli lõpus ja kestis ligi kolm kuud. Osales 835 e-residenti. Need inimesed registreerusid katsekogukonna liikmeks ja lõid platvormil oma profiili. Seejärel said nad luua andmebaasi oma ettevõtte profiili, sirvida teiste ettevõtete omi, osaleda foorumites, vahetada privaatsõnumeid, jagada reisielamusi ning kasutada e-residentsusega seotud ressursse ja tutvuda ürituste infoga.

Tahtsime teada, millised funktsioonid neile meeldisid, aga ka seda, kuidas nendega saaks luua uusi, paremaid protsesse nii e-residentide kui ka programmi jaoks. Näiteks vaatasime, kuidas saaksime olemasolevaid tugifunktsioone kogukonda integreerida. Võtsime kasutusele ka uue kogukonnaliidrite süsteemi e-residentidele, kes teavad programmist kõige rohkem ning tahavad oma teadmistega programmi ja teisi e-residente nii veebis kui ka pärismaailmas toetada.
 
Me jälgisime platvormil toimuvat, kogusime foorumites tagasisidet ning uurisime e-residentidega kaasamise võimalusi. Katse hindamiseks oli neli peamist viisi.
 
Esiteks kasutasime platvormi andmeid, mis andsid meile ülevaate sellest, kui palju kasutajad platvormil käisid ja mis funktsioone nad seal kasutasid. Teiseks korraldasime küsitluse, milles osales 166 kasutajat (sh peaaegu kõik need, kes olid oma ettevõtte profiili loonud). Küsitlus andis meile kasulikke andmeid, aga tänu vabas vormis vastustele saime väga ausaid arvamusi ja ettepanekuid. Kolmandaks lasime ühel kasutajaliidestele spetsialiseerunud Eesti ettevõttel platvormi sõltumatult katsetada ja sellele oma hinnangu anda. Ning neljandaks arutasime uue kogukonnaliidrite süsteemi liikmetega põhjalikult seda, mida tuleks nende arvates paremini teha.

Põhileiud

Alustame tähtsaimast — soovitusindeks (NPS). See on tõhus mõõdik, mis põhineb lihtsal küsimusel: kui tõenäoliselt sa soovitad seda teistele? Tulemused jäävad vahemikku –100 kuni +100. Nullist suuremat tulemust peetakse seega üldiselt heaks, tulemust üle 50 aga suurepäraseks.
 
Kogukonnaplatvormi NPS oli katse ajal 33.

Esmapilgul tundub see positiivsena, kuid üksikasjalikum tagasiside kutsub selle näitaja tõlgendamisel ettevaatusele — e-residendid suhtuvad meie digiriiki juba niigi väga toetavalt. Kui kasutajad kirjeldasid, miks neile üks või teine funktsioon meeldib, ja tegid parandusettepanekuid, kasutasid nad sageli sõna „potentsiaal(ne)“.
 
Samuti sai vastustest selgeks, et e-residendid ootavad suhtlusvõrgustikult kõige enam võimalust luua sidemeid mõttekaaslastega, olgu need teised e-residendid või eestlased. Kõige populaarsem funktsioon oligi foorum — e-residendid hakkasid seal juba katse käigus suhtlema. Tehti ka hulk ettepanekuid, kuidas infot korraldada ja panna platvorm tööle nii, et äriinfo ja kontaktide leidmine oleks lihtsam.

Teine tähtis leid oli vastus küsimusele, kui tihti kavatsevad e-residendid platvormi kasutada. Rohkem kui kolmveerand vastanuist teeks seda vähemalt korra kuus, enam kui pooled aga iga nädal. Vaid üks seitsmest vastanust arvas, et võiks platvormil käia iga päev.

Me ei pea seda tulemust eriti heaks ega halvaks. Tagasiside põhjal järeldasime, et kogukonnafunktsioone hinnati konkreetsetel põhjustel, nagu näiteks lisainfo otsimine või kontaktide leidmine ettevõtte asutamiseks ja arendamiseks. Isegi kasutajad, kes käivad platvormil harvem, hindavad seda, et neil on platvormil enda ja oma ettevõtte profiil, mida teised saavad otsida.

Testimisfaasi ajal lõi oma ettevõtte profiili ligi kolmandik kasutajaist, kuid kogu ettevõtete kataloog oli väga populaarne kõigi kasutajate hulgas ja viis ettevõtted omavahel kokku — leiti koostöö- ja ühiseid ärivõimalusi. Ettevõtete kataloog oligi foorumi järel populaarsuselt teine funktsioon. Seejuures hinnati ettevõtte profiili loomise kogemust palju halvemaks kui olemasolevate sirvimist — seega on kasutajasõbralikkuse valdkonnas veel palju arenguruumi.
 
Kogukonnaplatvormi katsetamine oli kokkuvõttes väga kasulik. Saime kontrollida oma oletusi, milliseid funktsioone kasutajad enim hindavad, ning välja tuli hulk funktsioone, millele peaksime e-residentide arvates kõige rohkem keskenduma. Samuti näitas see meile, et valitud platvorm täiendavaks investeerimiseks ei sobi. Selle kõige väärtuslikumad funktsioonid ei toiminud ootuste kohaselt ning edasiarendamiseks jääb puudu ka paindlikkusest.

Kuidas edasi?

Me tahame üldkasutatavad kogukonnafunktsioonid võimalikult kiiresti tööle panna. Algselt oli meil kavas lasta platvorm käiku kohe pärast katsetamist, aga et meie eesmärk on e-residentsuse programmi pikaajaline kasv, tahame teha asju õigesti. Saadud tulemuste põhjal platvormi kordaseadmine võtab aega.

2019. aasta jooksul arendame kogukonnafunktsioone edasi. Kõigepealt keskendume kõige olulisematele leidudele ja tagasisidele ning hakkame neid funktsioone seejärel järjest ellu viima. Funktsioonid peaksid olema avatud ja kasulikud kõigile meie digiriigi liikmetele — nii kodanikele, residentidele kui ka e-residentidele. 
 
Esmajärjekorras on kavas luua e-residentide soovidele vastav foorum, kus saab kogemusi jagada, abi paluda ja ärikontakte otsida. Kuigi paljud e-residendid armastavad suhelda Facebooki kaudu, soovivad nad foorumit, kus head vastused jääksid nähtavaks nii, et teistel ei ole samu küsimusi vaja esitada. Lahenduseks võib olla kombinatsioon võimalusest vastuseid hinnata (hea/halb), sagedasemate küsimuste kataloogist ja võimalusest näha vastuse autorit. Platvormi katsetamise ajal põrkasime sageli kokku usutavuse küsimusega. Kasutajatele meeldis kogukonna mitmekesisus, kuid samal ajal tahtsid nad võimalust leida kõige kasulikumaid vastuseid kõige asjatundlikumatelt kasutajatelt. Foorumi lansseerime orienteeruvalt 2019. aasta esimese kvartali lõpus.
 
Seejärel tahame anda Eesti ettevõtjatele võimaluse luua platvormil oma ettevõtte profiil, et seda nii kogukonnas kui ka väljaspool võimalikult laialt tutvustada. See hõlmab muu hulgas otsingumootori optimeerimist. Seega peaksid profiilid asuma eraldi andmebaasis, millele oleks juurdepääs kogu maailmast. Kui foorum on avatud kõigile, kes tahavad teistele nõuga abiks olla, siis ettevõtte profiili loomise võimalus on neil, kel on Eesti digi-ID ja Eesti ettevõte. Hea näide, kuidas ettevõtete profiile esitleda, on meie kolleegidel veebisaidil Visit Estonia. Nemad ühendavad Eesti ettevõtteid turistidega, kes otsivad infot selle kohta, mida Eestis teha ja kus peatuda. 
 
Esmalt just neid kaht funktsiooni arendades toome e-residentidele ja eestlastele kõige rohkem kasu ja saame kogukonnafunktsioonidega edasi minna.
 
Jätkame ka tööd paljude uute suundadega, mille me platvormi katsetamise ajal välja töötasime. Nii näiteks kavatseme korraldada edaspidigi kohtumisi kogukonnaliidritega ja toetada neid teiste e-residentide abistamisel. Plaanis on uut laadi kohtumised nii veebis kui ka pärismaailmas. Kogukonnafunktsioone edasi arendades saame neid asju teha veelgi paremini, kuid see ei tähenda, et me ei võiks nendega juba täna pihta hakata.

Näiteks pange end kirja meie järgmisele e-residentsus 2.0 üritusele, mis toimub 2. novembril Pärnus!