Küsimused ja vastused
13.01.2017 avanesid Eestit üldtutvustav veebileht ja kuvandiloome juhend.
Täname kõiki, kes on andud põhjalikku tagasisidet. Võtame selle arvesse ning arendame tööriistu edasi, et nad vastaksid veelgi paremini kasutajate vajadustele. Meil on samuti hea meel, et väga paljusid paelus kogu süsteemist just üks illustratsioon, mis tekitas kirglikku arutelu ja leidis ka palju loovat rakendamist.
Koondasime kokku mõned enim esile kerkinud küsimused ning lisame neile ka vastused.
Mis on Eesti märk?
Meie märk on meie nimi — Eesti, inglise keeles Estonia. On oluline, et see alati selgelt välja tuleks. Nime kirjutamiseks saab kasutada meie kirjatüüpi. On olemas ka dünaamiline süsteem, mille abil iga valdkond saab endale sobiva eesliitega sõnamärgi.
Mis on nende veebilehtede mõte?
Soovime ühiselt kokku leppida viisis, kuidas Eestit tutvustada. Tegevuste laiem eesmärk on Eesti tuntuse ja mõju suurendamine maailmas.
Kellele need mõeldud on?
Tööriistad on mõeldud kõigile, kes soovivad meie riiki tutvustada. Protsessi käivitasid Eesti ettevõtjad, kellel oli vaja lihtsaid ja praktilisi vahendeid (esitlused, trükised, messiboksi kujundused). Lisaks on hetkel põhiliste kasutajagruppidena arvestatud turismi, kultuuri, hariduse/teaduse,
e-residentsuse ja laiemalt avaliku sektori vajadustega.
Mida kõige sellega pihta hakata?
Soovime, et Eesti tutvustamine oleks lihtsam. Samuti tuleb kasuks, kui esitame Eesti kohta õigeid fakte ning oskame neid siduda huvitavate, inimlike lugudega. Tutvuge esmalt Eestit üldtutvustava veebilehega. Loodetavasti leiate sealt infot, mida Eesti kohta veel ei teadnud. Kui avastate, et midagi olulist on puudu või jääb mõni osa arusaamatuks, saatke oma tagasiside: brand@estonia.ee
Miks on veebilehed ainult inglise keeles?
Eesti tutvustamisel väljapoole on inglise keel kõige enam kasutatav. Veebruaris 2017 lisame ka eesti ja vene keele ning tulevikus vajadusel teisigi keeli. Siin tuleb arvestada siiski ka kuluefektiivsusega – kui mitmes keeles sisu pidev uuendamine on otstarbekas.
Tulemus tundub kuidagi poolik?
Täiendame kuvandiloome juhendit pidevalt ning muudame lahendusi vastavalt tagasisidele. Lisame sinna esmajärjekorras infograafika/ikoonide, sõnamärgi kasutuse ning sotsiaalmeedia osad.
Mis on need tööriistad, millest te räägite?
Eesti üldtutvustav veebileht ja kuvandiloome juhend on esimesed tööriistad, mis said avalikuks. Lisaks on meil olemas kirjatüüp, 132 erinevat ikooni, värvid ning üle 200 kvaliteetse foto (lisaks juba olemasolevale 9976 fotole).
Koostöös erinevate partneritega on valmimas: Eestit üldtutvustav esitlus,
e-Estonia esitlus, messiboksi kujundus Toiduliidule, infograafika olulisemate näitajate kohta, kingituste kontseptsioon, e-residentsuse uuendatud materjalid, ÜRO julgeolekunõukogu kampaania, kujunduslahendused Tallinna Lennujaamale, valdkondlikud põhisõnumid, turismikampaaniad.
Mais 2017 avaneb veebipõhine tööriistakast, kus hakkavad paiknema fotod, videod, infograafika, esitlused, trükised.
2017. aasta jooksul uuenevad kõik EASi hallatavad veebikeskkonnad.
Kuidas saan ma alla laadida uut Eesti kirjatüüpi?
Nutikad ja tegusad inimesed on juba leidnud viise, kuidas meie uut kirjatüüpi alla laadida. Paluksime siiski kõigil varuda veidi kannatust. Anton Koovit on hetkel tegemas viimaseid pisiparandusi. Aino saab kõigile tasuta allalaetavaks alates 01.02.2017.
Miks see nii kole/imelik/igav/keskpärane tundub?
Need on subjektiivsed hinnangud, millele keeruline vastata. Palume mõelda, mis on ikkagi sisulised ning rakendamist puudutavad probleemid. Konstruktiivne tagasiside on oodatud aadressile brand@estonia.ee
Kõik otsused on sündinud eri lahendusi laiapõhjaliselt testides ja arvestades järgmisi põhimõtteid:
- usutav/eristuv
Mida me räägime ja näitame, peab vastama tegelikkusele ning äratama ka huvi. Me ei saa kõigile meeldida. - rakendatav
Rakendused peavad lahendama reaalseid probleeme ning olema kasutatavad paljudes eri valdkondades ja kontekstides. - dünaamiline
Süsteem peab olema võimeline ajas muutuma, vastavalt sellele, kuidas muutub Eesti ning muutuvad vajadused.
Miks on kõik fotod nii külmad ja mornid?
Üks pildikeele võtteid on mitmekesisus (diversity), mis lubab kasutada ka fotos/videos erksaid ja visuaalselt kontrastseid võtteid. Samas peame jääma ausaks – meie keskmine temperatuur on +4,6 kuni +6,7 °C. Kui näitame piltidel ainult suve ja päikesepaistet, anname meie keskkonnast reaalsusega mitte kooskõlas oleva pildi. Visuaalse keele juhis on mõeldud abistama, mitte piirama.
Kuna identiteet on dünaamiline, siis ka visuaalia muutub pidevalt – veebi vahetuvad fotod ning videod (kas vastavalt aastaajale või seos mõne olulise sündmusega), kasutajate soovidest lähtuvalt täieneb fotovalik.
Miks on kõik inimesed fotodel vaataja poole seljaga?
Fotovalikus on ka piisavalt pilte, kus inimesed on vaataja poole näoga. Antud juhul on paljudesse näidetesse sattunud fotod, mis edastavad rajaleidja või eeskõndija ideed – Eesti on koht iseseisvatele inimestele, kes otsivad uusi lahendusi ja liiguvad julgelt edasi. Antud idee eesmärk on ka tekitada huvi ja eristuda tavapärastest reklaamfotodest.
Kas rahn on Eesti märk?
Ei. Rahnud on üks mitmest kujunduselemendist, nagu “e” täht või “est” kontseptsioon, mida võib, aga ei pea kasutama. Kommunikatsioonis on peamised sisu kandjad siiski tekst, pildikeel ja infograafika.
Antud hetkel on kontekstist välja võetud üks rahnudega illustratsioon kinkekotilt. Illustratsiooni esitamine märgina on täiesti meelevaldne. See on valeinfo, mis ei ole kooskõlas reedese esitluse ega kuvandiloome juhendiga. Võrdluseks – olukord on sama, kui Valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi tunnusgraafika kohta küsitaks, kas see on uus Eesti vapp.
Miks oli esitlusüritusel jagatud kott valmistatud Indias?
Tegu oli meiepoolse lohakusveaga. Valisime lahenduse, mis sai esitluseks valmis. Kotid telliti Eesti tootjalt, aga nende päritolu jäi täpsustamata. Riidest kotte toodeti 150 tk. Kindlasti peaksid meie riiki esindavad materjalid olema võimalusel toodetud Eestis. Meie jaoks oli see oluline õppetund, loodame, et see jäi meelde ka kõikidele teistele, kes peavad Eesti tutvustamiseks meeneid või muid esemeid tootma.
