Nädal 12 & 13
Oktoobri kahe viimase nädala keskseks teemaks oli oluliste põhimõtete sõnastamine — näiteks millised on eestlasi iseloomustavad väärtused ja meie tekstistiil.
Tekst
Algusest peale on oluline osa meie tööst olnud küsimus, mida ja kuidas Eestist välismaailmale rääkida. Kes me oleme? Suureks abiks on olnud varasemalt kogutud info, kohtumised erinevate inimestega ja isiklikud kogemused, mille põhjal on Eesti ja eestlaste avamiseks visandatud skeeme ja skaalasid. Kõigest sellest on tänaseks välja joonistunud viiest alapunktist koosnev portree meist, eestlastest.
- Mõtleme oma peaga. Eestlased on põikpäised põhjamaalased, kes ei armasta ettekirjutusi ega usalda käske kõrgemalt poolt.
- Teeme ära. Karm ilm, pimedad talved ja lühikesed suved on muutnud meid asjalikuks ja kiireks. Me ei jutusta pikalt, vaid asume asja kallale.
- Oleme hajusad. Meid on vähe, elame üksteisest kaugel. Kui vaja, tuleme aga kokku ja teeme talgud. Laulupidu, Teeme Ära, Skype, TransferWise. Anna meile probleem, me paneme võrgustiku tööle.
- Hoiame looduse poole. Seda, mis meil on, hindame ja kaitseme. Meie õhk on üks maailma puhtamaid ning 40% meie metsast on mahe.
- Julgeme katsetada. Usume, et tehnoloogia muudab elu paremaks. Eesti on inimkonna teerajaja e-ühiskonna küsimustes ning igaüks võib sellest osa saada, hakates e-residendiks.
Seejuures on oluline, et meie jaoks on eestlased kõik, kes end eestlaseks peavad.
Et meie tekstid ja olemus kõneleks üht, lähtume samuti viiest põhimõttest. Meie stiil on sõbralik, sisukas, lühike, eristuv ja eluterve.
Kuidas kirjutada:
Sõbralikult
Kirjuta nagu hea sõbraga — vahetult, kuid viisakalt. Ära lipitse, vabanda ega võrdle end pidevalt teistega, ole enesekindel. Näide: sõnade „oleks“, „võiks“ ja „peaks“ asemel kasuta julgelt kindlat kõneviisi.
Sisukalt
Mõtle, kas igas lauses on midagi, mis annab lugejale uut teadmist või emotsiooni. Väldi sisutäidet, liigseid omadussõnu ja üldistusi. Näide: Eesti uuendusmeelsusest rääkides too konkreetseid näiteid, näiteks Arvo Pärt kui innovaator muusikas, kes on loonud kellukestest inspireeritud tintinnabuli-stiili.
Lühidalt
Piira tekstimahtu, sest lühike jutt on meile omane. Isegi pikema teksti puhul olgu mõte täpne ja selge. Kõige avamise asemel ärata huvi. Näide: püüa oma jutt kokku võtta kuni viie alapunktiga.
Eristuvalt
Keskendu uudsele ja eristuvale. Pole mõtet rääkida sellest, mis teistel ka on, pigem mõjub meie eelistele keskendumine. Näide: Eesti metsarohkusele viitamisest on kõnekam fakt, et 40% meie metsast on sertifitseeritult mahe.
Elutervelt
Meil on palju head, millest rääkida. Me ei ilusta ega varja, näeme ka miinustes positiivset ja meil on alati plaan, kuidas asju parandada. Mõistet „väike“ kasutame Eestist rääkides ainult siis, kui see on eelis. Näide: vihmasadu tähendab, et seened kasvavad, ja tugev tuul aitab lohet lennutada.
Visuaal
Teksti kõrval arenevad ka visuaalsed lahendused. Sõnamärgi loomise põhimõttelise otsusena on plaanis kasuatada läbivat väikest tähte. Väike “e” on visuaalselt sõbralikum, tagasihoidlikum, viitab omadussõnale, on seotud ka domeeninimega ning erinevate e-terminitega.
Tegelesime kahe nädala jooksul palju sellega, kuidas bränd digikanalites tööle panna ja vaatasime veebi kujunduslahenduse esimesi ideid. Arutasime pildi ja teksti vahekorra ning värvide kasutuse üle — kas üks dominantne värv või kindlaksmääratud värvipalett on üldse vajalikud?
Reageerivus e responsiveness on mõiste, mis läbib mitmeid Eestis loodud edukaid lahendusi ja iseloomustab ka meie mõttelaadi. Oleme katsetanud erinevaid viise, kuidas see mõiste võiks rakenduda kujunduskeeles. Veebikujunduse kontekstis käis ideena läbi reageeriv värvikasutus, kus värvid pole fikseeritud, vaid sõltuvad kontekstist (näiteks on automaatselt tuletatud foto dominantsest toonist). Hetkel otsustasime mõtte siiski kõrvale jätta ning keskenduda pigem tugeva brändivärvi ja visuaalse sisu (videod, fotod) parima tasakaalu leidmisele.
Meediapanga osas analüüsisime Flickri API võimalusi ning platvormi eeliseid ja puudusi. Leidsime, et olemasoleva (ja juba EASis kasutatava) keskkonna nutikas rakendamine on hea mõte, aga selle peale oma rakenduse ehitamine vajaks tehnilist valideerimist. Otsustasime ehitada kiire prototüübi, et seda testida.
Kohtumised
18. oktoobril kohtusime ajakirja Life in Estonia tegijatega. Leidsime, et kvaliteetse sisu ja kujundusega ajakiri on riigi tutvustamisel vajalik. Meie loodav veebiplatvorm sobiks tulevikus ideaalselt ajakirja sisu digitaalseks hoidmiseks ja levitamiseks. Lisasime vastava alamlehe oma funktsionaalsuste nimekirja.
20. oktoobril kohtusime Zavod BBDO esindajatega, kes tutvustasid oma plaane World Cleanup Day kommunikeerimisel. “Teeme ära!” talgupäevana 2008. aastal 50 000 eestimaalast ühendanud ettevõtmine jõuab 2018. aastal 380 miljoni inimeseni üle kogu maailma. Nutikas ja skaleeritav idee!
20. oktoobril kutsus meid külla Eesti Statistikaamet. Nad esitlesid mõtteid, millist Eesti kohta käivat infot võiksime väljaspoole võimendada.
27. oktoobril vahetasime kogemusi Outi Leppälä ja Jasmine Etelämäkiga Helsinki linna turundusmeeskonnast. 2015. aasta juunis alustati Helsinki uue brändikontseptsiooni väljatöötamist ja meie tööprotsessid on üsnagi sarnased. Ka meie põhjanaabrid tegelesid esmalt põhjalikult just kontseptsiooniga ja visuaalide loomine jäeti järgmisesse etappi. Kontseptsiooni või brändi suhtumise väljatöötamisel lähtuti küsimusest, mis on see üks lause, mida Helsinki kohta öelda. Mis oleks aus, äge ja millele igaüks saaks lisada oma näiteid ja lugusid? Tänaseks on suhtumisena paigas One Hel of an Impact, mis on ka soomlaste endi seas kasutusel just ingliskeelsena ja mis peegeldab ambitsiooni olla tuntud mõjukate inimeste, tegude ja kohtumiste poolest. Meile meeldis ja jääme uue kontseptsiooni kasutuselevõttu (juuni 2017) suure põnevusega ootama! Omakorda saime kinnitust, et Eesti brändi lähtekohad mõjusid naabritele ehedalt ja inspireerivalt.
28. oktoobril tutvustasime EASile oma seniseid töötulemusi.
