Nädal 5
Asi areneb. Mõtestame Eesti jaoks tähenduslikke väärtusi ja oleme samm lähemal põhisõnumite paikasaamisele. Digitaalne teenus on võtnud selgema kuju ning järgmisel nädalal jõuame lõplike wireframe’ideni. Ja mis kõige rõõmustavam — Eesti Disainimeeskonnaga liitus fotograaf Renee Altrov, et luua Eestile vääriline fotokeel.
Ka sel nädalal jätkasime kohtumisi, mis aitavad paremini mõista Eesti kui brändi olulisemaid lähtekohti.
- 29. august. EASi e-kanalite meeskond. EASi erinevate valdkondadega seotud info on täna enam kui 20 erineval veebilehel. Arutasime, kuidas suhestub EDMi töö nende lehtede haldamise ja uuendamisega, ning kaardistasime info terviklikuma esitamise võimalusi.
- 30. august. Anna Piperal (e-Estonia Showroom). Showroom on üks enim Eestit tutvustav üksus: eelmisel aastal külastas seda 500 delegatsiooni ja tänavu on huvilisi oodata veelgi rohkem, sellele lisanduvad arvukad välisesinemised. Kohtumisest saime väärt infot selle kohta, kuidas Showroomi inimesed Eestit tutvustavad, mis tavaliselt töötab ja mis mitte ning milliseid tööriistu juurde oodatakse.
- 30. august. Kaspar Korjus, Katre Kasmel (e-residentsuse meeskond). Seekord rääkisime peamiselt e-ühiskonna muredest. Välja tuli see, et Eesti digitaalne vundament on tugev ka võrreldes teiste edukate e-ühiskondadega, kuid puudujääke on pealmises kihis ehk kasutajamugavuses.
- 31. august. Statistikaamet. Arutasime seda, kuidas saaksime kasutada Eesti kohta käivat statistikat. Kuna hetkel töötab Statistikaamet välja oma rakendusliidest, tuleb automaatse liidestusega pisut oodata. Seni on Statistikaamet meile abiks nõu ja oma inimestega.
- 1. september. Linnar Viik. Rääkides tehnoloogilistest arengutest jäi kõlama mõte, et start-uppidel ei ole rahvust, siin on inimese kultuuriline taust olulisem kui riigikuvand. Meie inimeste suur eelis on aga paindlikkus.
“Edukad need ühiskonnad, kus iga päev tuleb asju teha uutmoodi.” — Linnar Viik
- 2. september. Eesti maine ja tuntuse uuringu lähteülesande arutelu.
- 2. september. Robert Kitt ja Kristi Roost (Swedbank). Avasime Eestile ja eestlastele iseloomulikku võrdluses Läti ja Leeduga. Muuhulgas tuli välja see, et meie ärikultuuris on oluliselt vähem hierarhiat kui lõunanaabrite omas. Samuti järeldasime, et oskame piirangud enda kasuks tööle panna — meie ettevõtjatel on selg vastu seina, meil pole maavarasid, aga meil on nišimajandus, kiirus ja paindlikkus.
Kus me oma protsessis oleme?
Juba oleme saanud väärt tagasisidet ka oma lugejatelt. Näiteks küsiti, kuidas sündisid 3. nädala kokkuvõttes olnud joonised erinevate märksõnadega.
Brändiloomes on graafilise töö kõrval ülimalt oluline brändi tuuma mõistmine, väärtuste ja sõnumite sõnastamine. Selleks olemegi vestelnud erinevate arvamusliidritega, uurinud EASi eelmise bränditiimi tööd, sealhulgas üle 100 intervjuu ja 9 töötoa tulemusi. Eesti jaoks olulisi märksõnu oleme korrastanud erinevate raamistike abil. Näiteks küsitud pildi puhul analüüsisime Eestiga seotud väärtusi kahel teljel: inimene versus territoorium ning sisemine versus väline vaade. Ja mida me leidsime? Me ise oleme enda inimeste vastu palju kriitilisemad kui teised, sest väljast paistame uuendusmeelsed, julged, usaldusväärsed, paindlikud, lahendusi leidvad. Riigi teljel on lugu vastupidi — kui me ise hindame kõrgelt Eestimaa ilu ja puhast elukeskkonda, siis välisest vaatest tundume tihti külma ja kaugena.
Tegemist oli ühe võimaliku kirjeldusega praegusele olukorrale. Nüüdseks oleme sügavamalt võtnud ette tulevikuvaate, mõtestanud seda, mis on meie jaoks tähenduslik ja eristav — seda nii inimeste, territooriumi kui ühiskonna osas. Selle olulise osaga jätkame ka uuel nädalal, et saada paika selge arusaam, milline siis ikkagi on meie sõnum. Kui me Eestist räägime, siis mida on oluline öelda? Kuhu me tahame, et Eesti liiguks? Millised sõnad iseloomustavad meid kõige paremini? Kuidas saavutada koos suurem mõju?
Sõnumitega paralleelset käib töö teenuse digitaalse keskkonna arendamisega. Hetkel on tööversioonis lähenemine, kus erinevad tööriistad, näiteks faktid, pildid, logod ja graafika, sõltuvad kontekstist. Võtame või turismisektori ja välisinvestorid, Läti ja Jaapan— kindlasti sõltuvad sõnumid ja tööriistade vajadused nii valdkonnast kui sihtriigist. Kindlasti soovime esmast tagasisidet küsida ka erinevatelt kasutajagruppidelt. Niipea, kui keskkonnal on piisavalt jõudu ja sisu, jagame seda ka siin.
