Saame tuttavaks: Anton Koovit

Eesti Disainimeeskond
EDM blogi
Published in
2 min readNov 4, 2016

Anton Koovit on meie uue kirjatüübi autor. Kirjatüübil küll veel nime pole, aga otsing käib. Kui sul on mõni hea nimi uuele Eesti fondile, anna meile julgelt märku! Seniks loe, kuidas üks font sünnib, mis Antoni hinge vaevab ja miks Eesti uus font just selline sai.

Mida saab tüpograafiaga teha? Mida ei saa?
Põhimõtteliselt kõike. Sest kõiki samu asju, mis on verbaalselt väljendatavad, saab teha tähtede, tekstiga.

Võib-olla ei saa kassile süüa anda. Aga samas saab ju kellelegi kirjutada ja paluda…

Kuidas sa sellise üsna spetsiifilise valdkonna peale sattusid?
Lapsest saati kritseldasin tähti, alguses tegin kodu täis, siis maal vanaema juures, hiljem oma kodukandis Kadriorus sai mõned plangud ära kaunistatud. Seejärel Isa soovitas EKAsse õppima minna. Hiljem sattusin Pariisi, seal soovitati et Amsterdamis on üks Gerard Ungeri nimeline professor, tema ütles et mul ei tasu kunstiülikoolis (Rietveld) aega raisata ning et peaksin Haagi magistrisse minema.

Nii ma siis läksingi vestlusele, kaustikus olid neli keskkonna fonti ja lõpetamata EKA bakalaureus. Seal saigi minust tähetark.

Kuidas väga üldiselt üks uue fondi loomise protsess välja näeb? Kui palju see aega võib võtta, mis on mõned asjad, mille peale klient tavaliselt esimese hooga ei oska tullagi?

  1. Kavand joonistatud või kirjutatud.
  2. Vektoriseering arvutis.
  3. Väljatrükid, kas sai hea?
  4. Mingi hetk on A-st kuni Z-ni alfabeet olemas,
  5. Nüüd hakkame teksti proovima.
  6. Kui ei vedanud, läheme alguspunkti tagasi.

x. Ekraani tugi

y. Kernimine

x. Fondifailide genereerimine

Ja paljud ei aima, kui palju läheb aega ühe unikaalse kirjatüübi väljatöötamiseks. Sellest johtuvalt saab kiirelt ainult meeskonnana töötades, kuna üksinda läheks aastaid. Fatype’is me teeme ühte fondiperet keskmiselt kaks aastat, kuna väga hindame kvaliteeti.

Valik Antoni loomingust

Kas ja kui palju fontide suurenev kasutamine erinevates digiväljundites sinu tööd mõjutab?
Hästi palju on mõjutanud. Huvi eksklusiivse fondi vastu kahekordistus hetkel, kui veebifondid muutusid reaalsuseks. Praegu ükski asutus ilma veebifondita hakkama ei saakski.

Miks olid nõus Eestile uut fonti looma?
Mõtlesin, et lõpuks ometi, ka Eestist tahetakse minult fonti tellida. Natuke ka missioonitundest. Ning ka seepärast, et kõik vanad semud on EDMis.

Millistest põhimõtetest uus Eesti font lähtub, miks ta just selline saab?
Laiade proportsioonidega, sest eesti keel on kompaktne, samas kirjatüüp saab olema hästi loetav ja hõlpsalt kasutatav. No-nonsense, toimiv kõigis meediumites.

Kokku saavad Ida ja Lääs, sest see ma olen.

Kas maailmas on juba piisavalt fonte või on mõni veel puudu?
Üks on puudu, aga milline ta on, seda ma ei ütle.

On sul veel midagi hingel?
Millal me teeme ära Tallinna tänavasildid? Ning ka maanteviidad, kas Bill Gates on päriselt olukorraga päri?

--

--