Saame tuttavaks: Joosep Volk
Alari kutsus mind meeskonda, sest ta leidis, et ühe kaasaegse brändisüsteemi osaks peaks olema ka liikuv pilt. Ja ma olin nõus. See on suur väljakutse, Eestis suuremat klienti kui riik ju pole.
Lisaks tahtsin saada tagasisidet karmimalt kriitikult Maarjamaal — anonüümselt netikommentaatorilt. Ehk saab olema paras õppetund. Ootan põnevusega. Ja erinevalt erasektori disainiprojektist tuleb siin olla osav, et aru saada, mida kuulda võtta ja mida lasta minna koos tuulega.
Animatsiooni roll
Animatsiooniga saab väga hästi rääkida lugu. Kui meie tööprotsessi on kirjeldatud, kui Eestile selge ja tulevikku vaatava narratiivi otsimist, siis animatsiooni abiga on seda võimalik ilusti ellu äratada ja edasi anda.
Eesti lugu võiks olla reibas ja visa, trotsi täis — tõeline underdog defying all odds. Seda lugu ei saa rääkida vaid kord ja loota, et nüüd on see selge kõigile. Seda tuleb korrata ja korrata. Ja see juba ongi suur väljakutse — kuidas teha midagi, mille juurde aina uuesti tagasi tullakse?
Mis mulle animatsioonis meeldib
Ma arvan, et pole animaatorit, kellele ei meeldiks see hetk, kus tema tunde või isegi päevi pusitud stseen lõpuks ellu ärkab. Nii see pole (ja ei tohiks ka olla), et alustad tööd ja 15 minuti pärast ekraanil (või paberil) möll käib ja ise oled ülirahul.
Kui vaadata stuudio seisukohast, siis mulle meeldib meeskonnakesksus. Üksi on väga raske midagi suurt teha, ikka on abi vaja. See kokku tulemine ning tegemine — eesmärgi seadmine, vastutuste jagamine ja võtmine. Küünarnukitunne. See on äge. Ma arvan, et see, mida me EDMis teeme, saab olema sarnane.
Säravaim töö mu portfoliost
On üks projekt, mille eraldi välja tooksin — animatsioon X-Tee projektile. Lihtsalt juhtus nii, et kõik oli kogu projekti vältel paigas — meeskond toimis ideaalselt, kliendiga sujus kenasti ning töö testamendiks eelmisel aastal Art Directors Club Europe disainivõistluselt kuld ning sel aasta nominatsioon Saksa Disainiauhindadelt. Selle tulemused on avalikud oktoobrist, sinnani tuleb hoida põnevust.
