Greta Thunbergi kõne ÜRO
peasekretärile António
Guterresele

25 aastat on lugematu hulk inimesi ÜRO kliimakonverentside ees seisnud, et nõuda meie rahvaste juhtidelt emissioonide peatamist. Kuid ilmselgelt pole sellest abi olnud, kuna emissioonid kasvavad muudkui edasi.

Nii et mina ei nõua neilt midagi.
Selle asemel nõuan ma, et meedia hakkaks kriisi ka käsitlema kui kriisi.
Selle asemel nõuan ma, et inimesed üle maailma mõistaksid, et meie poliitilised juhid on meid alt vedanud. Seda seepärast, et me seisame silmitsi eksistentsiaalse ohuga ning sellel hullumeelsel teel jätkamiseks pole enam aega.

Footage: UNFCCC, Videographer Justin K. Davey

Rikkad riigid nagu Rootsi peavad alustama emissioonide vähendamisest vähemalt 15% igal aastal, et 2-kraadise soojenemise piirile jääda. Võiks arvata, et meedia ja kõik meie juhid räägivad ainuüksi sellest,
selle asemel aga keegi ei mainigi seda.

Keegi ei kõnele ka peaaegu kunagi sellest, et parasjagu toimub kuues massiline väljasuremislaine, kus iga päev kaob jäädavalt kuni 200 liiki elusolendeid.

Enamgi veel, mitte kusagil ei räägita õigluse printsiibist, mida Pariisi lepe selgelt väljendab ning mis on absoluutselt hädavajalik, et lepe üleilmselt toimima hakkaks. See tähendab, et rikkad riigid nagu minu oma peavad jõudma heitmete nulltasemeni 6–12 aastaga, arvestades tänast heitmete kiirust, nii et vaesed riigid saaksid oma elustandardit tõsta, ehitades endale osa infrastruktuuridest, mis meil juba on ehitatud, nagu haiglad, elekter ja puhta joogivee süsteem.

Sest kuidas me saaksime oodata, et riikidele nagu India, Kolumbia või Nigeeria läheks korda kliimakriis, kui meie, kel meil on kõik juba olemas, ei hooli hetkekski oma tegelikest Pariisi leppega võetud
kohustustest?

Nii et selle aasta augustis, kui kool algas, istusin ma Rootsi parlamendi ette maha. Ma alustasin kliima nimel koolistreiki.

Mõned inimesed ütlevad, et ma peaksin hoopis koolis olema. Mõned inimesed ütlevad, et ma peaksin õppima, et saada kliimateadlaseks, suutmaks ,,kliimakriisi lahendada“. Aga kliimakriis on juba
lahendatud. Meil on kõik faktid ja lahendused juba teada.

Pealegi, miks ma peaksin õppima tuleviku tarbeks, mida ei pruugi varsti enam ollagi, sest keegi ei tee selle päästmiseks mitte midagi? Ja mis mõtet on õppida fakte, kui kõige olulisemad faktid ilmselgelt meie
ühiskonnale ilmselgelt mitte midagi ei tähenda.

Me kasutame iga päev sada miljonit barrelit naftat ja poliitikat selle muutmiseks pole. Nafta maa sees hoidmiseks puuduvad reeglid.

Nii et me ei saa reeglite järgi mängides maailma päästa. Muuta tuleb reegleid. Nii et me ei ole tulnud siia maailma liidreid paluma, et nad meie tulevikust hooliksid. Nad on meid
minevikus eiranud ja nad eiravad meid uuesti.

Me oleme tulnud siia, et neile teada anda, et muutus tuleb, meeldigu see neile või mitte. Rahvas
võtab selle väljakutse vastu. Ja kuna meie juhid käituvad nagu lapsed, siis tuleb meil võtta see
vastutus, mille nemad oleksid pidanud juba ammu endale võtma.
Greta Thunberg

See tekst on Greta Thunbergi kirjutatud ning avaldatud tema nõusolekul.
Inglise keelest tõlkinud Martin Luiga.

This is the original blog post from Greta Thunberg that the above text was translated from. If you want to add a language that is native to you, please send a mail to marten@wedonthavetime.org.

Greta’s initiative is best known as #FridaysForFuture. Every Friday we are all invited to join her and people globally in a local strike to mitigate and put the spotlight on the climate crisis. There will also be a global climate strike on March 15, 2019. Use the #FridaysForFuture hashtag go get involved and follow Greta on Twitter.