Thunbergi Greta kõnõq ÜRO pääsekretärile Guterrese Antóniolõ
25 aastakka om lugõmalda hulk inemiisi ÜRO kliimakonvõrentse iin saisnuq, et nõudaq miiq rahvidõ juhtõ käest, et õhurikminõ perrä jätetäsiq. Siski olõ-õi tuust ilmselgehe joht api olnuq, selle et õhurikminõ lätt kõrrast hullõmbas.
Nii et ma nõvva-ai näilt midägi.
Tuu asõmal nõvva maq, et meediä naanuq kriisi näütämä ku kriisi.
Tuu asõmal nõvva maq, et inemiseq üle ilma saanuq arvo, et miiq poliitikist juhiq ommaq meid alt vidänüq.
Selle et miiq elo om ohon ja seod hullumiilset tiid edesi kävvüq olõ-õi inämb aigo.
Rikkaq riigiq nigu Roodsi piät nakkama umma õhurikmist vähändämä egä aastaga vähämbält 15%, et jäiäq 2-kraadidsõ lämmbämbäsminemise piiri pääle. Võisiq arvadaq, et meediä ja kõik mi juhiq kõnõlõsõq õnnõ seost, a kiäki tii ei taast juttugi.
Kiäki kõnõlõ-õi ka pia kunagi tuust, et parhilla käü kuvvõs hulgaviisi välläkuulmisõ lainõq, kon egä päiv kaos igävädses kooniq 200 liiki eloliidsi.
Viil inämb, kongi kõnõlda-ai õiglusõ põhimõttõst, midä Pariisi lepeq selgehe vällä tuu ni midä om tävveste kimmähe hädäste vaia, et lepeq üle ilma tüüle nakkasiq. Tuu tähendäs, et rikkaq riigiq nigu muq uma piät joudma õhurikmisõ nulltasõmõ pääle 6–12 aastaga aoga, ku rehkendäq parhillast õhurikmisõ kasumiskibõhust, nii et vaesõq riigiq saasiq umma elotasõt nõstaq ja ehitäq hindäle valmis osagi põhivärgist, miä om meil jo valmis ehitet, nigu haigõmajaq, eelektri ja puhta joogivii varustus.
Selle et kuis mi saanuq uutaq, et riigele nigu India, Kolumbia vai Nigeeriä lääsiq kõrda kliimakriis, ku miiq, kel meil om kõik jo olõman, ei hooliq kõrraski umist tegeligõst Pariisi leppega võetuist kohustuisist?
Nii et seo aastaga põimukuun, ku kuul pääle naaś, istõ ma Roodsi parlamendi ette maaha. Ma alosti kliima peräst koolistreiki.
Mõnõq inemiseq ütleseq, et ma piäsiq hoobis koolin olõma. Mõnõq inemiseq ütleseq, et ma pidänüq opma, et saiaq kliimatiidläses, et ma joudnuq ,,kliimakriisi lahendaq“. A kliimakriis om jo ärq lahendõt. Meil ommaq kõik faktiq ja lahendusõq jo teedäq.
Päälegi, mille ma pidänüq opma tulõvigu jaos, midä ei pruugiq pia inämb ollaki, selle et kiäki tii ei tuu pästmises midägi? Ja mis mõtõt om oppiq faktõ, ku kõgõ tähtsämbäq faktiq miiq ütiskunnalõ midägi ei tähendäq.
Mi pruugi egä päiv sada milľonit barrelit naftat ja poliitikat tuu muutmisõs olõ-õi. Nafta maa seen hoitmisõs olõ-õi säädüisi.
Nii et mi saa-ai säädüisi perrä mängen maailma pästäq. Säädüisi tulõ muutaq.
Nii et mi olõ-õi tulnuq siiäq maailma juhtõ pallõma, et nä miiq tulõvigust huulnuq. Nä olõ-õi meist siiäni vällä tennüq ja nä tii ei meist edespiten kah vällä.
Mi olõ tulnuq siiäq, et näile teedäq andaq, et muutus tulõ, miildüs tuu näile vai ei. Rahvas võtt aśa esiq üles. Ja kuna miiq juhiq pidäväq hinnäst ülevän nigu latsõq, sis tulõ meil võttaq tuu vastutus, miä nimäq olõsiq pidänüq jo ammuq hindäle võtma.
Thunbergi Greta
Seo tekst om Thunbergi Greta kirotõt ni timä luaga ilmutõt.
Inglüse keelest ümbre pandnuq Jüvä Sullõv.
More from Greta Thunberg;
The rebellion has begun
This 15-year-old Girl Breaks Swedish Law for the Climate
Greta Thunberg: “Sweden is not a Role Model”
Greta Thunberg: Our lives are in your hands
This is the original blog post from Greta Thunberg that the above text was translated from. If you want to add a language that is native to you, please send a email to marten@wedonthavetime.org.
Greta’s initiative is best known as #FridaysForFuture. Every Friday we are all invited to join her and people globally in a local strike to mitigate and put the spotlight on the climate crisis. Use the #FridaysForFuture hashtag go get involved and follow Greta on Twitter.
Facts about We Don’t Have Time
We Don’t Have Time is the world’s largest social network for climate action. Together we are the solution to the climate crisis.
But we are running out of time.
Join us: www.wedonthavetime.org.
