Virgunud meele omadused: vabanemine, mõistmine ja kaastunne

Buddha — virgunu — on see, kes on vabanenud segadusest ning tajub maailma vahetult, nii nagu see tegelikult on. See on olek, mis on täielikult teisel pool meie mõistelise mõtlemise ning tavatunnetuse haardeulatust. Siiski on aastatuhandete vältel proovitud sellele sõnade abil osutada.

Ühe selgituse kohaselt on paali- ning sanskritikeelne sõna buddha etümoloogiliselt liitsõna “virgunud kõiketeadmine”, mille esimene osa tähistab kõikidest oskamatutest omadustest vabanemist ning teine osa kõikide hüveliste omaduste täiuseni arendamist.

Vabanemine

Budistlike tekstide, eriti paali kaanoni suutrate, üks keskseid teemasid on vabanemine: vabanemine meelt kammitsevatest emotsioonidest ning väärvaadetest.

“Nagu suurel ookeanil on üks maitse, soola maitse, nii on ka dharmal üks maitse, vabaduse maitse”

— Buddha Uposatha suttas (Udāna 5.5)

Virgunu on see, kes on vabanenud kolmest juurmürgist: ihast, vihast ning teadmatusest. Vabana pettekujutlustest näeb ta kõikide nähtuste pidevalt muutuvat omaolekuta loomust. Ta ei tunne mingit viha, sest ta ei pea teisi enda kannatuste põhjustajateks, vaid näeb, et teised on vaid tingimused, sellal kui tema enda meel on kannatuste tegelik looja. Ta ei tunne mingit janunemist, sest ta näeb kõikide väliste nähtuste omaoleku tühjust ning adub, et õnne tegelikud põhjused on tema enese meeles.

Laskmata ihal ja vihal ennast ringi pillutada, kulgeb virgunu häirimatus rahus. Virgunul ei ole vaja kuhugi minna ega midagi teha, et ennast õnnelikuna tunda. Ühes suutras küsib kohalik valitseja Buddha käest, kuidas on võimalik, et temasugune omandita erakrändur on õnnelikum kui külluses elav kuningas ise. Buddha selgitab, et sellal kui kuningas tunneb pidevat vajadust ringi rahmeldada ning meelt lahutada, et ennast hästi tunda, võib tema lihtsalt istuda ning olla rahus käesolevas hetkes. Tegelikult elas Buddha siiski üpriski hoogsat elu, kuid see oli kantud soovist võimalikult paljusid inimesi aidata, mitte lihtsalt iseenda eest ära joosta.

“Mis teel leida küll teetut lõputut Virgunut, kelles ei ole enam janude kootud võrke? Isegi jumalad kadestavad mõtluses viibivaid tarku, oma mõtteid valitsevaid täiuslikke Virgunuid, kes tunnevad loobumisrahust rõõmu.”

—Dhammapada XIV peatükk “Virgunu” Linnart Mälli tõlkes

Mõistmine

Taoline vabanemise kogemus sünnib läbi mõistmise: maailma nägemise nii, nagu see tegelikult on vastavalt neljale tunnusele või pitserile (skr caturlakṣaṇa)¹. Nende tunnuste sügavuti vaatlemine avab ukse meeleseisunditele, mida tuntakse vabanemise väravatena. Neli pitserit on:

1. Kõik kokkupandud nähtused on püsitud (pl anicca, skr anitya): kõik nähtused, mis on tekkinud sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, mis on osades kokku pandud (skr saṃskāra), on pidevas muutumises ja teisenemises. Kõik, mis on pandud kokku, laguneb taas laiali moodustades mõne uue koosluse. Püsituse süvitsi vaatlemine viib märkideta (pl animitta) vabanemise väravani, millest võrsub meeleselgus.
2. Kõik, mis on mõjutatud teadmatusest on mitterahuldav (pl, skr dukkha): kõik ootused ja lootused, mis rajanevad tegelikkusega mitte kooskõlas olevatel eeldustel, valmistavad paratamatult pettumust. Kui loodame, et meile õnne ja turvatunnet pakkuvad asjad ning inimsuhted on püsivad, kogeme paratamatult kaotusvalu, kui need nähtused oma voolavat ja dünaamilist loomust ilmutavad. Mitterahuldavuse süvitsi vaatlemine viib soovideta (skr apranihita) vabanemise väravani, millest võrsub tundlikkus.
3. Kõik nähtused on tühjad, on ilma püsiva omaolekuta (pl anattā, skr anātmam): kuna kõik nähtused on pidevas muutumises ning vastastikkuses sõltuvuses, ei ole neil mingit omaolekut, nad ei saa eksisteerida iseenese väel. Kõik tunnused nagu pikk ja lühike, lähedal ja kaugel tekivad alles nähtuste omavahelisel võrdlemisel. Iga asi omandab tähenduse alles kontekstis teiste nähtustega. Selle süvitsi nägemine viib tühjuse vabanemise väravani ning toob kaasa meele avaruse ja avatuse.
4. Virgumine on õnnis rahu: see, kes on lahti lasknud kõikidest meeleplekkidest, ei loo enam kannatusrikkaid meeleseisundeid, vaid viibib pidevalt rahuküllases õnnes.

Kitsa vaatega virgumata inimene näeb tihti lootusetuid olukordi, kus on valida vaid käputäie halbade valikute vahel. Virgunud meel näeb musttuhandeid võimalusi, samuti iga valikuga kaasnevate tagajärgede kaskaadi ning selle lõpmatusse kulgevate peegelduste vastukaja kõikide olendite jaoks nüüd ja tulevikus.

Kaastunne ja oskuslikud vahendid

Virgunud meel ei tee vahet iseenda ega teiste vahel. Sealt on kadunud kõik sildistused nagu oma ja võõras, sõber ja vaenlane. Sestap soovib virgunu, et kõik olendid oleksid vabad kannatustest, just nõnda nagu tema isegi soovib olla kannatustest vaba; soovib, et kõik olendid oleksid õnnelikud, nii nagu temagi soovib olla õnnelik. Virgunu on piiritu kaastunne; virgunu on tingimusteta armastav sõbralikkus.

Virgunud meel on piiritu, sinna mahuvad ära kõik olendid. Virgunu vaade on avar, ta näeb iga olendi eriomaseid kalduvusi ja võimeid ning toimib just nõnda, et konkreetsele olendile kõige rohkem kasu tuua. Ta valdab oskuslikke vahendeid (skr upāya) osates oma kõnet ja käitumist valida just konkreetse kuulajaskonna vajadustest lähtuvalt.

Virgunud meel on rahuküllane, ent ometi hoogne ja energiline, kuna ta ei pea enam kulutama vaimujõudu oma petliku ego illusiooni alalhoidmiseks. Virgunud meele rahu ei ole mingi letargia ega passiivsus, vaid spontaanne ja rõõmuküllane toimimine. Virgunu ei oota kelleltki tänu ega tunnustust, ta lihtsalt toimib nii, nagu on adekvaatne. Ta kiirgab spontaanselt rahu ja õnne kõigile olenditele olles “parajasti õigel ajal ja õiges kohas just sellena, kes seal kogu aeg justkui pidigi olema”.²

Lühendid

• pl — paali keeles
• skr — sanskriti keeles

Viited ja märkused

[1] Neist kolme esimest tuntakse ka “[tingitud olemise] kolme tunnusena” (pl tilakkhaṇa, skr trilakṣaṇa). Nelja pitseri tiibetikeelsed originaalid koos sõnasõnaliste tõlgetega kõlavad nii:

1. Dus byas thams cad mi rtag pa red “Kõik, mis on kokku pandud, on püsitu.”
2. Zag bcas thams cad sdug bsngal red “Kõik, mis on määritud, on kannatus.”
3. Chos thams cad stong zhing bdag med pa red “Kõik nähtused on tühjad ja minatud.”
4. Myang ‘das ni zhi ba red “Nirvaana (otsetõlkes ”häda, vaeva ületamine”) on rahu” ehk “äärmustest vaba.”

[2] Alari Allik “Vähe on palju”, http://www.vikerkaar.ee/archives/11762