3. Kahteini festival
Eelmisel nädalavahetusel algasid Kahteini pidustused, mis tähistavad budistliku paastu lõppu. Selleks puhuks kingivad külaelanikud kloostritele esmatarbekaupu ja müngarüüsid, mis asetatakse demonstratiivselt annetuspuude külge. Külaelanikud marsivad rongkäigus läbi küla ja kannavad annetuspuud koos annetustega kloostri esisele väljakule. Kogu üritust saadab traditsioonilise šani trummi- ja taldrikuheli. Terve kloostriesine plats oli muutunud lühikese ajaga hiigelsuureks laadaplatsiks, kuhu ümbruskonnast oldi tuldud kauplema ja pidustustest osa saama. Laadaplatsi keskel asuval laval mängis traditsioonilise muusika ja näitemängu trupp. Laadamelust veidi eemal, teisel laval, mängis bänd populaarseid lugusid, kus iga peoline sain kandideerida soleerima.
CRED võttis oma meeskonnaga samuti pidustustest osa. Nimelt korraldas CRED’i meeskond Sai Naw Khami vedamisel heategevuslikku loteriid, et koguda raha šani haridussüsteemi toetuseks. Laupäevast esmaspäeva varahommikuni müüsid CRED’i õpilased loteriipileteid ja vahelduva eduga võtsid osa laadamelust. Laupäeval sai uhke õpetaja oma rahvarõivas õpilastega pilti teha. Pühapäevaks olid mul ka juba šani rahvariided valmis vaadatud, et koos üks uhke paraadpilt teha, aga noortel olid selleks ajaks juba uued rõivad. Pildid ei jäänud sellest aga tegemata, sest šani rõivas välismaalasele tekkis pildisoovijaist kohati isegi järjekord.
Minu jaoks saabus peo kulminatsioon pühapäeva õhtul, mil kanti ette traditisioonilist šani hirvetantsu. Mehed olid kahekaupa riietunud hirvekostüümi ja kõva trummipõrina ning taldrikute klirinia saatel esitasid iidset tantsu, et tagada tulevikuks head õnne. Hirvedele sekundeerisid müütilised paabulinnud, kes ühelt jalalt teisele tammudes õõtsutasid puusi ja lehvitasid tiibu. Külavanemad õnnistasid hirvi märjaks tehtud oksadega ja pakkusid paabulindudeks kehastunud neidudele puuviljade näol ohvriande.
Järgmisel päeval jäid tunnid ära, sest õpilased olid öö läbi üleval olnud ja laadalistele viktoriinipileteid müünud. Teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval jätkusid noortega tunnid tavapärasel kujul. CRED’i meeskonnaga aga kahjuks tunde ei toimunud, sest nad oli ametis ettevalmistustega järgmiseks laadaks, et sarnaselt varasemale müüa heategevuslikule viktoriinile pileteid. Sellel nädal tuli minu tundi uus õpilane ja õpilaste arv noorte täiskasvanute grupis kasvas 25-ni, mille üle on mul ainult hea meel.
Kuna ruumipuuduse tõttu pole mul alati võimalik näha õpilaste nimekaarte ja neile liikluspolitsei kombel viitamine pole minu arust viisakas, siis otsustasin neile neljapäeval anda inglise keelsed nimed. Noored võtsid minu pakkumise huviga vastu ja kiirkorras korraldasime klassis nimeoksjoni. Esmapilgul tundus, et kõik jäid oma uute nimedega rahule. Omalt poolt ütlesin, et need nimed pole neile passi kirjutatud ja kui kellelgi peaks pretensioone olema, siis võib julgesti välja vahetada tingimusel, et informeerib sellest nii mind kui ka klassikaaslasi.
Kahteini pidustuste viimane täiskuupäev,Tazaugmon, on Birmas riiklik püha, siis ka reedel tunde ei toimunud. Seetõttu otsusasin juba neljapäeva õhtust seada sammud Šani pealinna Taunggyi poole, et sealsest õhupallifestivalist osa saada ja külastada maailmas haruldast Inle järve koos veepealsete külade ja aedviljaaedadega. Järgmisel korral lähemalt juba reisiseiklustest Šani pealinna Taunggyisse.
