Elust Naushawng kogukonnakoolis ja YMCA hostelis.

Minu siinne elu on oma rütmi kätte saanud ning soovin teiega arenguid jagada.

Esmaspäeva hommik kampuses, hetkel vihmata.

Naushawng kogukonnakoolis (NCS) on minu ülesandeks kahele klassile, kummaski 25 õpilast, õpetada akadeemilist inglise keelt: ühele lugemise ja teisele kirjutamise kursust.

Toetavaks õppematerjaliks on Zwier, L. J. & Zimmerman C. B., Inside Reading: the Academic Word List in Context, Oxford University Press, 2009. Rõhuasetus on õpilaste lugemisoskuste ja -strateegiate arendamisel. Lisa-tekstideks on artiklid mitmetest kvaliteetmeediaväljaannetest. Näiteks pidid õpilased kirjutama kokkuvõtte Time’i artiklist Zika viiruse kohta.

Hommik kooli kantseleis. Õpilased esitavad sekretärile kirjatükid, kolleeg La Awng aitab päeva käima lükata.

Kirjutamise kursuse õppematerjaliks on Oshima, A. & Hogue, A., Introduction to Academic Writing, New York: Pearson Education, 2006. Harjutame erinevaid teksti-loomise tehnikaid ning püüame akadeemilise kirjutamise mehhanismidest paremini aru saada. Mõlemad eelnimetatud õpikud on NCS-i valik.

Kuna koolis on väga erineva tasemega õpilasi, siis üks-ühele õppe korras lahendame kitsaskohti.

Õpilased arutlevad teemal, kas Shakespeare kirjutas Shakespeare’i teosed.

Toon õppetöösse ka erinevaid meetodeid, et teemakäsitlused väga tõsimeelsed poleks. Õpilased on tihti harjunud õpetajapoolse loenguga ja seejärel kirjatüki kirjutamisega. Näib, et oleme õpilastega päris hea klapi saavutanud. Nad on vahetud ja kui õpetaja julgustab, siis ka varmad küsimusi esitama ning arutelu käivitama.

Ees- ja järelliidete doominot mängimas ….

… elevust jagub.

Koolis olen esmaspäevat reedeni, laupäev on õpilastel sportlikeks ja vabaajategevusteks, pühapäeval võivad õpilaskodu õpilased koju minna. Umbes kolmandik õpilastest käib kooli kodust, ülejäänud jagavad õpilas-kodus kuue kuni kaheksakesi tuba. Kaugemal elavad õppurid tihti koju ei sõida. Pühapäeval käiakse kirikus ning tagasi kampuses peab olema kell 17.00.

Kui õpilane puudub neljast või enamast tunnist, saab ta F. Erandkorras võib puududa vaid kooli esindusülesannete täitmise, lähedase surma, sõjaväe-kutse, looduskatastroofi või liiklusõnnetuse/ hospitaliseerimise korral.

Tüdrukute pesuruum. Vett on küllaga, päike soojendab, puhtaks saab nii enda kui ka pesu.

Kool toimib justkui tore kommuun. Näiteks on õpilased iga päev kuuekesi köögi-toimkonnas. Koos pannakse paika menüü, kantseleist saadakse ostudeks raha. Kell 5 hommikul lähevad õpilased lähedalasuvale turule, kust toovad vajaminevad toiduained. Iga päev värsked. Kokatädi valmistab toidu. Toimkonna õpilased aitavad köögis toimetada, igaüks peseb ise oma nõud. Teinekord on magusaks kooliaias kasvavad mangod (mahe!). Õppetööd toimkonnas olek segada ei tohi. Meie vestlused söögilauas ei piirdu enam kulinaaria eripärade võrdlemisega Birmas ja Eestis, vaid teemakäsitlused lähevad sisukamaks ja pikemaks.

Kellukest helistades kutsutakse koolipere sööma.

Köök on väga tagasihoidlik, aga elaval tulel valmivad tõeliselt maitsvad road. Iga toidukorra põhiline komponent on riis, teinekord riisinuudlid, lisaks juurviljad, kana, kala, mõnikord ka sealiha.

Ka oma toidu võib kaasa võtta lehe sisse voldituna.

Ühel päeval tehti minu rõõmuks kartuleid, aga taignas, lisandiks riis. Oli väga maitsev. Alati on laual kausikesed katšini köögile omaste vürtsikate lisanditega. Õpilased siis hoiatavad mind, et see või too on liiga vürtsikas.

Läinud nädalast on mul koolitulekuks kasutada auto koos juhiga. Rolleriga oli ka lahe, aga vihmaperioodil on auto muidugi turvalisem variant. Kui vihma ikka kallab, ja korralikult, siis on teed libedad ja liiklus on niikuinii kaootiline. Auto viib mind kooli ja pärast toob tagasi minu Myitkyina koju. Otsustasin jääda YMCA hostelisse, sest kõik põhiline vajaminev on siis olemas. Basic, nagu inglased ütlevad.

Myitkyina YMCA, siinne välismaalaste peamine peatumispaik üle poole sajandi.

Kõrval asub Orient Restaurant, mis pakub segu kohalikest roogadest, lääne maitsetest ja valikut Jaapani köögist, kuna omanik elas varasemalt Jaapanis. Söögikoht on muideks ära märgitud ka Lonely Planetis, ning on ka väikse kohaliku välismaalaste kogukonna kohtumispaik.

Orient Restaurant koos omanikuga.

Olen seni kohanud väheseid vabatahtlikke, kes töötavad erinevate NGO-de heaks. Üks Šveitsi seljakotirändur peatus ka paar ööd hostelis, oli juba pikemat aega Kagu-Aasiaga tutvumas. Vihmaperioodil satub siia võõraid harva, kuigi üldiselt on välismaalastele määratud piiranguid vähemaks jäänud.

Leiba ostan „Lucky Bakery’st“. Kohalike trenditeadlike seas on populaarne kõrvaltänaval asuv söögikoht „Kiss me“. Kuna siinses kultuuriruumis piimatooteid ei tarbita, siis minu ainuke lonks piima tuleb hiinlaste peetava Italian Cafe cappuccinost ja sealsest maitsvast kodusest jäätisest. Turult saab uskumatus valikus puuvilju.

Ananassihooaeg on alanud.

Järgmise korrani,

Tiiu