Esimene kuu Myitkyinas
Esimene kuu Myitkyinas on lennates läinud.
Eelmisel nädalal akadeemilise kirjutamise tunnis arutasime õpilastega, kuidas abstraktseid mõisteid nagu vaprus või sõprus tekstis lahti seletada ja näidetega illustreerida. Või näiteks casual Friday või holi festivalid Indias vms lugejale selgeks teha. Õpilane Myu Zet tõi hea näite Naushawng kogukonna-kooli nime päritolu kohta. Nimelt jutustas ta, et katšinid on läbi aegade vaprad võitlejad olnud. Kui võitlusväljalt võitjana tagasi tuldi, tähistati võitu rahvusliku manau tantsuga, kus oli paar esitantsijat. Ka tänapäeval, kui on mingi suurem ettevõtmine ja palju osalisi, siis on paar liidrit, keda kutsutakse Naushawng. Seega on kool justkui liidrirollis oma rahvale hea hariduse pakkumise osas. Ilus kujund!
Jätkan üks-ühele tundide andmist ja arutelusid väiksemates gruppides, kus õpilased saavad minuga praktiseerida ingliskeelset vestlust või arutleda neile huvipakkuvatel teemadel. Neist vestlustest on näiteks kõlama jäänud õpilaste mure narkootikumide tarbimise osas suure hulga noorte seas. Selles valdavalt kristlikus Himaalaja eelmäestiku piirkonnas Põhja-Myanmaris on narkomaania tõsine probleem, eriti kaevanduspiirkondades, kuid ka osariigi pealinna ülikooli tudengite hulgas. Narkootikumid on kergesti kättesaadavad. Nädalavahetusel käisid aktiivsed NCS õpilased kohalikus noortekeskuses, kus endised narkomaanid rääkisid oma elust ja teekonnast narkovaba elu suunas.
Siinne põhiline riietusese on longyi. Naiste longyi nimetus on htamein ja meeste oma pasoe. See on selline tuubjas tükk keskkohast maani ulatuvat riiet, mis puusal osavalt kinni seotakse. Naised lasevad tihti õmblejal seelikukanga kehasse töödelda ja stiilse ülemise otsa samast kangast õmmelda. Või kannavad lihtsalt T-särki või pluusi.
Tänavapilt on rõõmsavärviline, sest longyi kangaid on lugematutes rahvuslikes mustrites ja värvikombinatsioonides. Materjaliks puuvillane riie, kallim siid või peenemad kudumid. Meeste longyi on tavaliselt väikeseruudulisest kangast ja siinses kliimas eelistatavam kui läänelikud pikad püksid. Eriti uhkeid rahvariided kantakse pulmas ja rahvuspäeva tähistamise festivalil, mis leiab aset 10. jaanuari paiku Myitkyina Manau pargis.
Mitmed koolinoored ja paljud inimesed tänaval, nii naised kui mehed, kannavad näol ja ka käsivartel thanakha’t. See on sandlipuu koorest riivitud pulber, kuhu segatakse mõni piisk vett ja saadakse võie, mis on nii kaunistuseks, naha niisutamiseks kui ka päikesekreemi eest. Tegu pole mitte kohaliku eripäraga, vaid seda võib kohata igal pool Myanmaris.
Eelmisel nädalal tegime väljasõidu Myit Sone’i külasse Myitkyinast 42 kilomeetrit põhja poole.
Seal paikneb Mali Hka ja N’Mai Hka jõgede ühinemiskoht ning alguse saab võimas Ayeyarwady (Ayeyarwaddy või ka Irrawaddy). Jõgi kulgeb riigi põhjaosast lõunasse ja on oluliseks tuiksooneks riigi majanduses. Usutakse, et katšini hõimud paiknesid algselt Myit Som’i küla aladel. Kohalike hulgas on paik siinne põhiline vaatamisväärsus ja nädalavahetuse veetmise koht.
Ilusat vaadet saab nautida arvukates restoranides või sõita paadiga jõel. Praegusel kõrgveehooajal paiga täit ilu kahjuks nautida ei saa. Kullakaevandamise tõttu on jõevesi pruun. Jõele planeeriti ehitada tamm, kuid kohalike ja keskkonnaaktivistide protestiaktsioonide tulemusena õnnestus tammi ehitus peatada.
Külastasime veel Maina KBC IDP laagrit ja Grace Happy Land’i orbudekodu, millest peatselt loodan püstitada blogisse pildiseeriad.
Järgmise korrani,
Tiiu
15.07.2016
