Mis on ja kuidas käib kaevandamine
Paljud ostavad lihtsalt eelseadistatud krüptokaevuri, lülitavad selle vooluvõrku, õpivad kuidas luua endale rahakott ning vaatavad graafikutelt palju nad hetkel ja eelmine nädal näiteks raha teenisid ja kui palju nende teenitud raha väärtus on kasvanud kuude lõikes. Ka nii on võimalik, kuid selle postituse eesmärk on lihtsalt maakeeli selgitada, kuidas kaevandamine toimib. Algteadmised teevad lihtsamaks tulevikus uusi teadmisi omandada!
Kui oled kuulnud krüptorahast ja tead, et seda ei väljasta ükski institutsioon (detsentraliseeritud digivaluuta) ja selle üle ei oma kontrolli mitte keegi (ka mitte selle asutajad), siis oled ilmselt ka kuulnud, et see sünnib “kaevandamise” teel. Kaevandamine on tehtud keeruliseks ja see nõuab suurt arvuti jõudlust, et raha ei devalveeruks ja seda poleks liiga lihtne juurde kaevata. Ja mida rohkem raha on juba kaevandatud ning mida rohkem on kaevajaid seda suuremat võimsust on vaja, et üks coin kaevata (difficulty increase). Kui kaevandajate hulk väheneb siis ka raskustase väheneb (tuleb teha vähem aega nõudev / lihtsam matemaatiline protsess). Samuti muidugi tähendab suurem kaevurite hulk ka seda, et rohkem inimesi kasutab antud krüptoraha ja selle hind ka kasvab. Sedasi on ilma hetkel toimiva finantsüsteemita (keskpankadeta jne.) võimalik kasutada raha, mis kuulub kõigile. Krüptorahadel on väga palju entusiaste, kuna sellest võib kujuneda tulevikus uus reaalsus, kus rikkad pankurid võivad oma mugavast positsioonist ilma jääda.
HUVITAV FAKT: Läänemaailmas on enamikel pangakonto normaalsus aga näiteks paljudes Aafrika riikides on 50–90% elanikkonnast ilma panga kontota ja nende jaoks on krüptoraha kullaauk.
Kaevandamine on vajalik selleks, et saaks üldse krüptoraha kanda ühest wallet’ist rahakotist (ühelt nö. kontolt) teisele. Kaevurid saavad selle eest pisikese ülekande tasu ja uusi münte või õigemini null koma null, null, midagi münti.
Plokiahel
Selleks, et aru saada, kuidas kaevandamine toimib, tuleb kõigepealt aru saada, mis on plokiahel. Plokiahel (blockchain) on kett/ahel, mis koosneb info plokkidest. See tehnoloogia leiutati 91 aastal, et lisada digidokumentidele ajatempel sedasi, et ei oleks võimalik seda kellegil (näiteks varasemaks) muuta — justkui digitaalne notar. Aga see tehnoloogia jäi peamiselt kasutuseta kuni aastani 2009, kuna Satoshi Nakamoto võttis selle tehnoloogia ja lõi avatud lähtekoodiga digivaluuta Bitcoin.
Plokiahel on avalik hajutatud raamatupidamisregister ehk andmebaas, kus on kirjas kogu juba kaevandatud raha, kõik juba toimunud tehingud ning kõikide rahakottide info, mis kunagi on kasutuses olnud või on siiani. Teades Sinu rahakoti aadressi (see näeb välja midagi sellist: 3ESEGTeMT9yhhkoHu2MSSemGSmbemzRSEE) on võimalik näiteks siin näha palju seal on hetkel raha ja samuti kõiki tehinguid, mis selle rahakotiga on toimunud. Asja konks on lihtsalt selles, et ei mina ega ka Sina ega keegi teine, kellele pole selle rahakoti omanik seda öelnud, ei tea kellele see rahakott kuulub. Rahakoti aadresse saab igaüks anonüümselt endale luua nii palju kui ta tahab tasuta lihtsalt rahakoti alla laadides (näiteks Exodus või misiganes muu).
Kui kaevad ise krüptovaluutat ja hoiad seda enda rahakotis, siis oled anonüümne. Võid ka anonüümselt osta teistelt kasutajatelt LocalBitcoin.com laadsetelt saitidelt aga enamasti siiski kasutatakse soodsa kursiga exchange’e (nö. valuutavahetuspunkte) krüptoraha näiteks Euroks vahetamiseks või vastupidi Eurode eest krüptoraha ostmiseks (levinumad Euro eest ostmiseks Kraken, Coinbase, Kucoin, Bitpanda jpt.). Nendes aga omakorda tuleb ennast ID kaardi või passi alusel identifitseerida ning nende vahel saab Eurosid kanda ainult isiklkult pangakontolt. Hetkel maksuamet alles nuputab, kuidas krüptovaluutasid maksustada aga tulevikus kindlasti tuleb makse maksta, kui krüptovaluutades teenid. Viisakas oleks muidugi ausalt oma makse ise maksta ehk siis tulumaksu teenitud kasumilt.
Põhiline point on siis ühesõnaga see, et kui mingi info on mingisse plokki kirjutatud siis on üli-üli raske (põhimõtteliselt võimatu) seda muuta. Kuidas see toimib? Vaatame ühte plokki lähemalt. Iga plokk koosneb:
- Infost. Info võib olla mida iganes ja järjest rohkem maailmas kasutatakse praktilistel eesmärkidel plokiahelat ära. Näiteks maksed, kui mingi tingimus on täidetud (kaup kohal ostjal), patsientide haiguslood, e-notar, maksude kogumine jne. jne. Kindlasti tuleb tulevikus postitus erinevatest võimalustest ja juba toimivatest lahendustest aga Bitcoin’i näitena tuues sisaldab plokk lihtsalt raha saatja rahakoti aadressi, raha saaja rahakoti aadressi ja summat, mis on üle kantud.
Hash’ist, mida võib võrrelda sõrmejäljega. See identifitseerib/tuvastab ploki ja kogu selle sisu ning on alati unikaalne just nagu sõrmejälg või isikukood. Kui luuakse uus plokk, siis arvutatakse selle ploki hash ja kui midagi muuta ploki sees, siis hash muutub. See on plokiahela võtmefunktsionaalsus ehk tagab selle, et keegi ei saa ploki sisu muuta (ilma, et “sellest jääks jälg maha” — ilma, et see oleks verifitseeritud). Bitcoini näitel siis keegi ei saa vastu vaielda, et antud rahakotis on X summa ja sealt sai Y summa kantud teatud teise rahakotti. See teebki digiraha olemasolu võimalikuks ilma keskset andmebaasi (panka) omamata.
- Eelmise ploki hash’ist, mis teeb võimalikuks plokkide ahela ehk keti, kuna iga plokk teab, milline plokk talle eelneb (va. esimene plokk, millel ei saagi eelnevat plokki olla — genesis block). See omakorda teeb plokiahena nõnda turvaliseks, kuna kui ploki hash muutub, siis ei pea ka kõikide teiste plokkide hash paika sest nad ei oma korrektset eelmise ploki ID numbrit.
Tegelikult pole muidugi hash’i kasutamine tänapäeval enam piisav turvalisuse tagamiseks, kuna arvutid on juba nii võimsad, et suudavad sadu tuhandeid hash’e sekundis kalkuleerida ning seega kalkuleerida uued hash’id kõigile plokkidele ja seega muuta plokiahel taas paikapidavaks. Selleks, et seda vältida on plokiahelas midagi, mida kutsutakse PoW (proof of work) — töö tõestuse protokoll. Mehhanism, mis aeglustab uute plokkide loomist. Bitcoini puhul näiteks kulub umbes 10min, et kalkuleerida nõutud proof of work ja lisada uus plokk ahelasse. See omakorda teeb ka tänapäevaste arvutusvõimsuste juures võimatuks kalkuleerida kõigi järgnevate plokkide PoW ning teeb plokiahela ülimalt turvaliseks!
Kuid on veel üks element, mis muudab plokiahela turvaliseks: nimelt plokiahel kasutab P2P võrgustikku’i (peer-to-peer network), millega võib igaüks liituda. Nii kui keegi liitub, saab ta kogu plokiahelast koopia ja antud “võrgusõlm” ehk uus liituja saab verifitseerida, et ahelas on jätkuvalt kõik korras. Iga kord, kui keegi loob uue ploki, siis saadetakse see kõikidele “võrgusõlmedele” ehk osalistele ja igaüks saab veebduda, et seda pole muudetud ja see on korrektne ning kui kõik klapib siis igaüks lisab selle oma ahelasse. Kõik võrgusõlmed loovad sellega omavahel konsensuse/üksmeele, millised plokid on kehtivad ja millised mitte. Rikutud plokid saavad teiste poolt tagasi lükatud ja ei lähe ahelasse. Seega kui on soov midagi muuta, siis tuleb muuta kõiki plokke ahelas ning teha nende kõikide PoW uuesti ning võtta kontroll üle 15% võrgust, mis on võimatu ja see on ainuke võimalus kedagi petta.
Tegelikult on lisaks PoW’le ka olemas PoS (proof of stake) — osaku tõestus, millele läheb näiteks Ethereum peagi üle aga pikemalt sellest mõnes tulevases postituses. Lühidalt PoS ei nõua võimsaid graafika kaarte ega üldse võimsat arvutit, kuna PoS tugineb coin’del, mida sa võrgus hoiad. Mida rohkem Ether’it sa omad seda suurem on šanss saada ülekandetasusid teistelt Ether investoritelt. Ja kuna PoS puhul pole vaja võimsaid arvuteid, siis pole ka vaja palju raha kulutada nende ostmiseks ning pole tarvis ka palju elektrit kulutada ning see omakorda tähendab rohelisemat lähenemist. Uusi lahendusi on tegelikult veelgi aga nendest tulevastes postitustes.
Kogu maailm liigub paberrahata majandamise suunas. Üha enam inimesi maksab vaid kaardiga nii netis kui poes või mobiilmaksetega ning Bitcoin, Ethereum ja teised krüptorahad on nüüdseks ka juba aastaid maksevahendina mobiilis ja pangakaardil. Ja ülikiire kasv alles algas….
Ühesõnaga lühidalt — kaevandamine käib nii, et ühendad ennast P2P võrku plokiahelasse ja verifitseerid ülekandeid. Selle tegevusega muudad sa võrku turvalisemaks ja väldid vigade sattumist ahelasse. Näiteks väldid ülekannete puhul selle, et see toimub kaks korda. Kaevurina paned sa ploki läbi protsessi, kus lisad sellele matemaatilise valemi, mille käigus muudad numbrid lühemaks ja juhuslikuna paistvateks sümbolite jadadeks. Hash’i loomine ploki infost on üli lihtne aga pole võimalik teada, mis olid algandmed vaadates hash’i. Siin on näiteks suurepärane video sellest, kuidas on võimalik lihtsalt paberi ja pastakaga kaevandada ehk siis demonstreerib mida täpselt Sinu arvuti teeb, kui ta kaevandab. Sedasi paberi ja pastakaga kaevandamine on ilmselgelt muidugi ülimalt ebaeffektiivne ja ka Maailma vaeseim inimene jääb edasi vaeseimaks, kui ta püüab hakata paberi ja pastakaga kasvõi 286'ga võistlema hakata.
Tehniliselt käib tänapäeval efektiivseim kaevandamine sedasi, et tuleb osta spetsiaalselt kaevandamiseks mõeldud emaplaat, kuhu mahub peale vähemalt 6 graafika kaarti (kuus ongi kõige levinum hetkel) ehk siis on vähemalt 6 PCI-e pesa. Soetada võimalikult soodne protsessor, 4GB soodsat mälu, odav 64GB SSD ketas ja 6 võimalikult kasumlikku graafika kaarti. Hetkel siis kas nVidia GTX1070(ti) või GTX1080(ti) või AMD RX580 või Vega56. Ja lisaks sellele 2 võimalikult kvaliteetset vähemalt 750W toiteplokki. Soovitame siin kindlasti mitte kokku hoida ja võtta Corsair Platinium seeria omad. Lisaks veel siis mõned juhtmed (PSU splitter, et saaks 2 toitekat panna ja riserid, et kaardid saaks raamil tõsta emaplaadist kõrgemale). Masina võiks kokku panna kindlasti inimene kes on kogenud rahamasinate kokku panekul. Meile on tulnud kliente, kes on kõigepealt üritanud tavalises arvuti poes rig’i (mitme kaardiga rahamasin) kokku panna ja pole toime tuldud. Masin hakkab tööle maksimaalsel võimsusel sedasi, et taktisagedus on keeratud maksimumi ning samas püütakse masinale anda minimaalselt voolu ning et see kõik töötaks pikki aastaid, siis tuleb seal teha suhteliselt täpset optimeerimist.
Kui masin on korralikult koos ja op. süsteem installeeritud ning kaevanduseks optimeeritud ning pahavara eest kaitstud korralikult siis tuleb panna masin maksimaalset kasumit teenima. Kasutame peamiselt selleks spetsiaalselt ette nähtud takvara nagu Awesome Miner (mitte edasimüüjad me oleme ja mis on lõppkasutajale endale lihtsaim kasutada), MultiPoolMiner & NemosMiner (mis on tihtilugu kasumlikuimad kui keerulisemad seadistada), ETHmonitor (ilus graafiline ülevaade toimuvast) ja mõned teised. Üldiselt praktika näitab muidugi, et kui tellida hooldusteenus spetsialistidelt, kes kogu aeg krüptomaailmal silma peal hoiavad ja tunnevad erinevaid tarkvaralisi lahendusi, siis teenib kuus üldiselt rohkem, kui makstav kuutasu.
WhatToMine.com lehelt saab aga näha, kui palju mingi graafika kaardiga päevas kasumit teenib. Ülaosas tuleb klikata graafika kaardil, mida plaan soetada ning sisestada kasti kogus, mis plaan soetada ja veidi allpool klikka “Calculate” nuppu. Siin näeb näiteks palju teeniks praegusel ajahetkel kuue 1080ti kaardiga krüptokaevur>> Kerides allapoole saab näha, ülevalt allapoole palju teenib päevas USA dollareid mingit konkreetset coin’i kaevandades antud riistvaraga. Kui juba mõne minuti pärast teed lehele refresh, siis võib see number olla muutunud ja ka coin, mida kasumlikuim kaevandada võib olla muutunud ja seega sellega päriselt arvestada ei saa. Aga see on hea number arvutamaks kui suur oleks kasum, kui raha kohe välja võtta. Tegelikult nii ei tehta ja kaevandatud coin’id, millel me näeme suurt kasvupotsensiaali, hoitakse alles ning müüakse järgmise mulli tipus. Krüptovaluutad, milles potsensiaali väga ei näe (nö. shitcoins) aga mille kaevandamine mingil ajahetkel osutub kasumlikuks, vahetab mingi teise krüptoraha vastu, mis on stabiilne või paljulubav. Alati võib hoida ka mõnes kindlas vanas suures valuutas hoida oma kaevandatud münte (Ethereum näiteks hea valik aga osad hoavad ka Litecoin, Bitcoin jne.). Üldiselt on turvaline kõik, mis jääb top20 marcet-cap coin’ide hulka (market capitalisation ehk jooksev turuväärtus). CoinMarketCap.com on selleks parim koht, kust vaadata palju raha mingi krüptoraha all hetkel on, kuidas see on ajas muutunud, mis on antud valuuta hind hetkel kui ka erinevate perioodide jooksul, kus seda soodsaimalt osta/müüa saab, jpm. End enimhuvitavate krüptorahade kurssidel silma peal hoidmiseks soovitaks pigem CoinGecko.com lehel tasuta konto luua ja lisada end huvitavad krüptovaluutad siit ning seejärel on siin hea hinnagraafikute ülevaade ainult ennast huvitavatest krüptovaluutadest. Krüptouudised.ee lehel saab jälgida hindasi Eesti keeles.
