Headaega kupüürid?

Rauno Põld (BFM)

Raha tekitatakse allkirjadega, aga kui kauaks?

Ülemaailmselt on raha kui maksevahendi vorm muutunud drastiliselt. Enne füüsilist raha toimus maksmine ju kaup kauba vastu, kuid siis tekkis igasse riiki oma kupüüri ja mündi kombo, mis nüüdsest alates näitas võimu ja finantsilist staatust. See muutus elemendiks, sümboliks, esemeks, kaubandus oli muutunud. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid kõrvuti olevad riigid kasutusele võtma ühist valuutat — ka meiegi aeg oli 2011. aasta esimesel kuupäeval ning olidki kroonid läinud. Nüüd on tasapisi plaan kaotada väiksemaid sente euroriikides, seejärel münte ning ei imesta, kui kõige väiksem kupüür paari aasta pärast kaob lettidelt — niigi juba osad pangaautomaadid neid ei väljasta ja ega selle raha eest enam midagi suurt ei saa ka.

Kuhu suunas me liigume?

Kaks võimalust, kas ülemaailmne ühtne raha või krüptoraha — need on tuleviku teed. Hetkel määrab inimese staatust, ja võimalusi, pangakontol olevad digitaalsed numbrid, mis lähevad üle lugemisele tol momendil, kui PIN-kood on sisestatud, või viibatud.. Nüüd on isegi plaan liigutada kõik need toimingud telefoni — polegi kaarti vaja enam. Paari aasta pärast on ettevõtetel kohustus omada makseterminali viipemakse võimalusega.
Krüptoraha võimule tulekut ma veel ei näe, liiga suur osa rahvastikust ei ole veel sina peal sellega, isegi minu jaoks tundmatu ala. Ma tean, et see tegi aastakese jooksul massiivse hüppe, aga nüüd on see olnud languses.

Inimlikud väärtused?

Rahal on alati mingi väärtus, nii nagu on ka kullal, hõbedal ja inimestel. Mulle on alati lõbu pakkunud need küsimused, kus uuritakse, kas inimene on nõus tegema X summa eest Y tegu? Et kui summa on piisavalt kõrge, siis ollakse mööda vaatama oma moraalsetest väärtustest — see on tänapäeval aga raha tõeline võimsus. Peale toidu, söögi ja riiete saab osta ka inimesi, tundeid ja ideid.

Tulevik on sularahavabas ühiskonnas, seega kortsutan ma niikaua neid kupüüre kui võimalik.

Blogipostitused on kirjutatud Raadio Jaik loengusarja “Elu pärast Googlet” raames koostöös BFM suhtekorralduse tudengite ja õppeainega “Kirjutamine suhtekorralduses”. Raadio Jaik loengusari “Elu pärast Googlet” on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.