Kas AI või hoopis Inimene 1.0?

Elis Eller (BFM)

Praegusel hetkel ei saa enam keegi meist olla kindel, mida ainuüksi järgnev aastakümme tuua võib. Räägitakse palju AI ehk tehisintellekti võimetest ja suutlikusest, kuid kas meid ei hirmuta, et oleme loonud säästlikuma ning “parema” versiooni inimesest? Nii mõnigi otsekohesem hing on ennustanud kiiret lõppu inimkonnale, kuna oleme iseendile mugavama asenduse leidnud.

Tööturul on hinnatud töötaja efektiivsus, kiirus ning vastupidavus. Need kõik omadused on olemas meie sõbral tehisintellektil, mida ei saa aga väita iga inimese kohta. Ehk siis kui on loodud miski (või keegi?), mis (või kes?) juba praegu igas CV portaalis meist peajagu kõrgemal seisab, siis mis saab tulevikus? Maailm, mida juhivad robotid, on teemaks olnud mitmes ulmesilmis ja -seriaalis, kuid see ei tundu enam ammu nii ulmeline.

Kurb on aga see, et poemüüjast on saanud iseteeninduskassa järelvalvaja ning kaugel pole hetk, kus õpetajat asendab programm ja õpetaja töö on kõrvalt jälgida, et kõik toimiks. Kas tulevikus on alles ainult niinimetatud sotsiaalmeedia influencer’id ja blogijad? Ja ülejäänud inimesed saavad omavahel ära jagada, millist masinat keegi tolmust puhastab ja kelle töö on vajadusel restarti vajutada.

Erinevaid spekulatsioone AI teemadel ning arutelusid leiab praeguseks pea igast interneti nurgast. Tehnoloogia uskumatu areng on aidanud meil lahendada probleeme, millele poleks osanud isegi parimal juhul lahendust näha. Siinkohal tekib küsimus, mis hinda me oleme valmis maksma? Tehnoloogia võimaldab meil leida vastuseid meie kõige suurematele muredele, kuid mida rohkem see areneb, seda kiiremini läheneb reaalsus, kus AI meid omaenda eludest välja sööb. Ehk siis, kui kaugele me oleme valmis minema? Ja millal on liiga hilja?

Blogipostitused on kirjutatud Raadio Jaik loengusarja “Elu pärast Googlet” raames koostöös BFM suhtekorralduse tudengite ja õppeainega “Kirjutamine suhtekorralduses”. Raadio Jaik loengusari “Elu pärast Googlet” on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.