Kas reaalsus on liiga karm?

Elis Eller (BFM)

“Elu pärast Googlet” loengusari oli minu jaoks äärmiselt huvitav ning silmiavardav. Kuigi olin juba varem paljusid teemasid iseseisvalt uurinud, oli uut informatsiooni väga-väga palju. Mõnes loengus oli keeruline kõike hoomata, eriti just tehnoloogia teemadel, kus kuulasin loenguid veel kodus järele, et natukenegi järge pidada.

Kõige suuremaks plussiks oli arvatavasti just see, et tekkis edasine huvi uurida, mõista ning leida vastuseid vähemalt enda sees tekkinud küsimustele. Tegemist oli loengutega, mis tuleks kasuks kõigile meist. Oskus mõelda ette ja näha oma praeguste tegevuste tagajärgi ei tohiks olla privileeg ega ka erand vaid võiks olla loomulik osa meie kasvamise ja arenemise teel.

Pea kõigi loengute puhul käis mingi hetk peast läbi mõte — aga mis meist siis ikkagi saab? Pisut lootusetu noodiga lõppevad teemaarendused ning nõutuks jätvad numbrid ja analüüsid. Tahaks endasse sisendada, et tegelikult pole ju asi nii hull. Küll me midagi välja mõtleme. Kuid kuskil alateadvuses mängivad tagataustal erinevad repliigid Matrix’ist, mis justkui vaikides seda lootust enda sisse tahaks imada.

Kas tehisintellekt võtab maailma üle? Kas 25 aasta pärast oleme kõik töötud? Mis saab meid ümbritsevast keskkonnast, kui me ei vähenda ületootmist — ning tarbimist? Kas 25 aasta pärast on üldse alles meile tuttav ja kodune planeet Maa? Neid lõputuid küsimusi võiks siia kirjutama jäädagi, kuid vastust kui sellist on raske leida. 25 aastat on pikk aeg ja muutuseid ette ennustada on keeruline, kuid samal ajal põnev ning vajalik. Ainult meie ise saame nendele probleemidele lahendused leida, kas siis kõik koos või vähemalt enda seeski.

Blogipostitused on kirjutatud Raadio Jaik loengusarja “Elu pärast Googlet” raames koostöös BFM suhtekorralduse tudengite ja õppeainega “Kirjutamine suhtekorralduses”. Raadio Jaik loengusari “Elu pärast Googlet” on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.