Kas sulle meeldib see, mida sa näed?
Elis Eller (BFM)
Kas meie praegune ühiskond väärtustab pigem loodust või inimest? Keeruline küsimus, eks? Tahaks öelda, et inimest, kuid kas see ikka on nii? Suures osas elame me süsteemis, mis on loodud kellegi teise poolt ning seda defineeritakse kui “normaalsust”. Ja üldiselt peetakse ka tabuks süsteemi avalikult maha teha. Aga kui inimene elab vaikides oma elu, mille ainus väljund on käia tööl ja alluda riigile, siis kas see ei kõla nagu moodne orjus?
Või kui üritaksime väita, et meie ühiskond väärtustab loodust. Loodust, mida me ei oska hoida, mida me reostame, mille teiste elanike heaolu pole piisav argument mingite otsuste tegemata jätmiseks ning eelkõige, loodust, mida kutsume oma koduks, kuid käitume kui prügiga. Meie olukorda iseloomustab väga hästi ingliskeelne väljend “ignorance is bliss”, väites seda, et vahel on lihtsam, kui sa ei tea mingi olukorra kõiki fakte või lihtsalt ignoreerid neid. Ja äkki vahel ongi lihtsam, kuid mida kauem hoida oma pead liiva all, seda kauem otsime lahendusi probleemidele, mida me aktsepteerida ei taha.
Me avame oma silmad igal hommikul, kuid kas me ka tegelikult näeme? Me ei saa enam lubada endale luksust vaadata eemale ja oodata salamisi paremat homset, kuna homne on käes ja ma ei oska lubada, et see parem on. Kuid see on siin ja meil on viimane aeg end pisut ka ebameeldivatel teemadel arendada mõistmaks, kuidas teatud süsteemid tegelikult üles ehitatud on. See on meie valik alluda süsteemile ja meie valik seda mitte muuta.
Ehk siis meie süsteem ei väärtusta nii loodust kui ka inimest, siis mida või keda see väärtustab? Riiki? Või mingit väikest osa inimkonnast? Kas see üldse midagi või kedagi väärtustab? Nendele küsimustele leiad vastuse enda seest, leia julgus neid küsida.
Blogipostitused on kirjutatud Raadio Jaik loengusarja “Elu pärast Googlet” raames koostöös BFM suhtekorralduse tudengite ja õppeainega “Kirjutamine suhtekorralduses”. Raadio Jaik loengusari “Elu pärast Googlet” on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.
