Keskonnal ei ole probleeme, probleemid on inimestel

Sigrid Leppmets (BFM)

“Kui me ei võta midagi ette, elab aastal 2050 Eestis 3–4 miljonit inimest kellest 800 000 räägivad eesti keelt,” sõnas Mihkel Kangur ähvardaval toonil. See tõepoolest pani mõtlema, milline on maailm, kus meie lapsed ja lapselapsed on sunnitud üles kasvama. Just täpselt, rõhk on sõnal “sunnitud”, sest meie generatsioon on see, kes paneb tulevased fakti ette.

Liikide arvukus on viimase 50 aastaga massiliselt kahanenud, toimub hoomamutu liikide väljasuremine. Kunagi varem ei ole liikide arvukuse vähenemine toimunud nii kiiresti, kõigest mõnesaja aastaga. Peamised väljasuremise põhjused on inimeste poolt tekitatud — loomade elukohtade hävitamine ja ümberkujundamine, võõrliikide võimu võtt, looduses elavate populatsioonide üleekspluateerimine ja ülemaailmne kliimamuutus.

Lisaks liikide väljasuremisele ja rahvaarvu tõusule on probleeme meie keskkonnas veel hulgaliselt. Kasvuhoonegaase on nimetatud üheks peamiseks kliimamuutuste põhjuseks. 52% kasvuhoonegaasidest on seotud toidu tootmisega, millest omakorda 70% seotud liha tootmisega. Selleks, et planeet päästa, peame 2050 aastaks vähendama piima- ning lihatoodete tarbimist vähemalt 50%. Kas veganlus aitab meie planeedil püsima jääda?

Kas saame veel midagi teha, et hoida ära see kõige hullem? Osoonaukude vähenemine on üks lootust andev näide. Ehk ei ole meie rong veel läinud! Luues mastaapseid kokkuleppeid ning nedest ka kinni pidades, saavutame ehk probleemide üle kontrolli, sest ei ole vaja rääkida keskkonna-probleemidest, on vaja rääkida inimeste probleemidest. Kui tahame säilitada planeeti, kus elame, peame muutma ennast, oma arusaamasid ning leidma ühise harmoonia, et eksisteerida.

Blogipostitused on kirjutatud Raadio Jaik loengusarja “Elu pärast Googlet” raames koostöös BFM suhtekorralduse tudengite ja õppeainega “Kirjutamine suhtekorralduses”. Raadio Jaik loengusari “Elu pärast Googlet” on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.