“PÜÜA ELADA, MITTE SURRA!”
Elis Eller (BFM)
Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni kohaselt tähendab tervis inimese täielikku kehalist, vaimset ning sotsiaalset heaolu. Küsimus peitub selles, kuidas elada tänapäeva ühiskonnas nii, et jõuda nende heaoludeni jätkusuutlike ja jõukohaste viiside läbi? Siinkohal tasub meeles pidada, et ei piisa sellest, kui keskendume näiteks ainult vaimsele heaolule, vaid tuleks leida kõigi kolme ühine harmoonia.
“Püüa elada, mitte surra!” kõlas Kristjan Porti suust neljapäeva õhtul. Mida see tähendab? Me elame ühiskonnas, kus näeme tervises ainult halva ärahoidmist, mitte aga üldise heaolu säilitamist. Vaadates ravimireklaame, näeme, et meid suunatakse suures osas haigusi ravima, vähe räägitakse aga sellest, kuidas neid ennetada. Juhul kui me seda teadmist ei saa kaasa koolist ja kodune kasvatus pole sellele keskendunud, siis ei jää muud üle, kui ise ennast harima hakata. Olen rohkem kui veendunud, et pea iga küsimusega aitab google meid välja, kuid peame olema suutelised antud informatsiooni filtreerima ning samuti mõistma, et iga inimese keha on tema vastutus.
Port mainis, et teadust tehakse täna suuresti rahalisel eesmärgil, et teadus on täis rumalust ning arusaamu, millest ei suudeta välja tulla. See näitab omakorda, kuhu me oma ühiskonnaga jõudnud oleme. Võitlusest raha versus tervis väljub meie enamuse jaoks võitjana raha. Vähemalt ühiskonna ettekirjutuste kohaselt. Miks? Kõik tervisega seonduv tundub tänapäeval kulukas ja eks ta mingil määral ongi, kuid samamoodi on kulukas igakuiselt üüri maksta. Tervise tähtsustamine on paljudel jäänud kaugele tahaplaanile ja sellest tulenevad meie vähesed teadmised oma isikliku tervisliku heaolu osas. Oma teadlikkuse suurendamisel on juba suureks kasuks teha selgeks põhivitamiinigruppide tähtsus ning omakorda mõista, kuidas neid kõige hõlpsamini omastada. Samuti tõi Port välja neli tervise põhitõde — piisav liikumine, mõistlik toitumine, mittesuitsetamine ning keha mõistliku rasvaprotsendi hoidmine.
Kas peaksime muretsema robotite tervise pärast? Reaalsus on see, et just tänu tehnoloogia kiirele arengule oleme kohas, kus masinad on suutlikud meie reaalseid kehaosi ning organeid asendama. Praegusel hetkel oleme andnud tehnoloogidele võimaluse kirjutada meie tulevikku, siinjuures mainis Port, et tehnoloogia sünnitab sama palju probleeme, kui lahendab. Mida rohkem lükkame oma praeguseid toimetusi tehisintellektide päevakavasse, seda kiiremini on meieni jõudmas tulevik, kus inimesi justkui polekski vaja. Samas on tehnoloogia andnud meile võimaluse ennetada ja ravida haigusi, mille olemasolust me pole teadlikud olnudki. Lisaks oleme tänu tehnoloogiale rohkem kursis oma üleüldisesse heaolusse puutuvaga . Küsimus, mis jääb õhku rippuma, on järgmine: kas meie võim käib tehisintellektidest üle ning kui veel käib, siis kauaks?
Kasvava rahvaarvuga langeb indiviidi roll ühiskonnas. Meil puudub ühtne moraal inimkonnas ning muutusteks on vägagi soovituslik kogukonnana väljuda paljudest raamistikest. Kui iga inimene oleks suuteline igapäevaselt oma isikliku heaoluga tegelema, olema selle kõrvalt mõtlev inimene ning samuti kriitiline ühiskonna suhtes, siis tunduks tulevik juba grammi võrragi kaunim reaalsus.
Blogipostitused on kirjutatud Raadio Jaik loengusarja “Elu pärast Googlet” raames koostöös BFM suhtekorralduse tudengite ja õppeainega “Kirjutamine suhtekorralduses”. Raadio Jaik loengusari “Elu pärast Googlet” on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.
