Tehisintellekt on tulnud et jääda

Rauno Põld (BFM)

Kas me oleme siin, et jääda, või loome nii võimsad tehisolendid lähitulevikus, kes võtavad ise selle jäämise üle? AI ehk tehisintelekti teke on juba olnud teemaks aastakümneid, alates esimesteste arvutite leiutamisest on levinud mõte, et ükskord võtab see leiutis meie üle võimu. Ta juba suudab teha midagi, mida suudaks ka inimene, seega miks inimest enam vaja on?

Hetkel leiutame aina targemat ja efektiivsemat intellekti, kes suudaks mõelda ise, käituda ise ja olla üks sammuke ees juba teistest. See on ideaalis väga mõistlik plaan. Seda kavatsetakse kasutada igal mõeldaval alal, näiteks klienditeeninduses, kus sinuga suhtleb netis juba bot. Ta oskab eeldada sinu küsimusi ning pakkuda vastuseid — see on juba praktiliselt kasutuses veebisaitidel ning eriti populaarsed on need Messengeris. (PILT1, PILT 2, PILT 3)

Klienditeenindaja roll on üks väheseid, mille jaoks AI on potentsiaalselt valmis. Isesõitvad autod, koduabilised ja raketitõrjesüsteemid. Kui need töötavad perfektselt, on see kasu meeletu, aga iga kord AI peale mõeldes käib silme eest läbi üks stseen ühest vanast filmist.

Mis siis saab kui üks hetk käib plõks ja nad võtavad üle? Või AI õpib valesti ja pöörab ära? Või saab nii targaks, et võtab meie tööd ära? Rimi, Maxima, Selver ja kõik teinud samme, et võimalikult palju luuda iseteeninduskassasid, on teenindajaid peagi üldse vaja?

Järgnevad 25 aastat tulevad tehnikavaldkonnas revolutsioonilised.

Blogipostitused on kirjutatud Raadio Jaik loengusarja “Elu pärast Googlet” raames koostöös BFM suhtekorralduse tudengite ja õppeainega “Kirjutamine suhtekorralduses”. Raadio Jaik loengusari “Elu pärast Googlet” on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.