Kuidas satelliidid meile kasulikud on?
Me elame maailmas, kus satelliidid mõjutavad pea iga meie elu osa. Kuigi paljud inimesed mõtlevad satelliitidest, kui mingitest abstraktsetest teadusagentidest, on nad meie elu mugavuste ja turvalisuse võimaldajad, tuues meieni ilmateated, aidates laevadel, lennukitel ja autodel navigeeruda ning võimaldades andmeedastust ka kaugeimates kohtades.
Mis on satelliidid?
Lihtsalt öeldes on satelliidid mingid objektid, mis tiirlevad taevakehade ümber. Kuu on Maa satelliit. Io ja Europa on Jupiteri satelliidid. Maa ise on Päikese satelliit (me kõik elame satelliidi peal, jee!).
Kõik need näited on looduslikest satelliitidest. Lisaks looduslikele satelliitidele on olemas ka tehissatelliidid, ehk siis need satelliidid, mis inimesed on ise ehitanud ja raketiga orbiidile lennutanud. Tehissatelliidid näevad välja umbes sellised — 🛰. Kõige tavalisemalt lennutatakse satelliite Maa orbiidile, aga meil on teadusuuringute eesmärgil aktiivseid satelliite ka näiteks Kuu, Marsi, Veenuse ja Jupiteri ümber.
Sateliiditees keskendun just nimelt tehissatelliitidele ja sellele, kuidas me nende abil maailma paremaks muuta saame.
Miks me lennutame satelliite Maa ümber tiirlema?
Satelliitidel on kolm peamist rakendusala — navigatsioon, kommunikatsioon ja Maa vaatlus.
🧭 Navigatsiionisatelliidid
Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, ehk GNSS (ingl k global navigation satellite system), annab meile kaks olulist teabeüksust – asukoht ja aeg. Kõige paremini tuntud navigatsioonisatelliit on globaalne positsioneerimissüsteem – GPS. Esialgselt arendati see tehnoloogia välja Ameerika Ühendriikides ning sellele oli ligipääs ainult ameerika sõjaväel, aga nüüd saavad seda vabalt kasutada kõik inimesed üle maailma.
Mõned näited navigatsioonisatelliitide rakendusaladest:
- Enamus meist kasutab GPSi igapäevaselt enda nutitelefonides Google Maps’i vaadates, autos TomTom’i kasutades jne.
- Navigatsioonisatelliitidel on suur roll logistikas. See võimaldab ettevõtetel analüüsida ja planeerida marsruute, vähendada kütusekulusid ja heitgaaside hulka.
- GPS võimaldab meil paremini kaitsta ohustatud loomasid. Näiteks, looduskaitsjad analüüsivad GPS-jälgijate abil elevantide rändeid ja ennustavad, kuidas neid paremini küttijate eest kaitsta.
💬 Sidesatelliidid
Sidesatelliidid ühendavad inimesi erinevates asukohtades ja nendega saab saata andmeid – heli, teksti, pilte ja videosid — üle maailma. Satelliittelefone saab näiteks kasutada põhja- ja lõunapoolusel ning mujal eraldatud kohtades, kus telefonimastid puuduvad või pole töökorras. Sidesatelliidid võimaldavad ka satelliittelevisiooni ja raadiot kohtades, kuhu kaabeltelevisioon ei ulatu või piisavad raadiosaatjad puuduvad.
Üks uusimatest ja huvitavaimatest sidesatelliitide kasutusaladest on 5G tehnoloogia, millel on suur potentsiaal parendada tootlikkust, jätkusuutlikkust ja sotsiaalset heaolu. Satelliidid saavad pikendada 5G mobiilsidevõrke õhus, merel ja muudes kaugetes piirkondades.
Sidesatelliidid on eriti olulised katastroofijärgsetes olukordades, kus infrastruktuur on kahjustada saanud ning hädalisi on kiirelt vaja abistada. Päästetöötajad saavad sellistes olukordades siiski andmeid jagada ning omavahel suhelda, et efektiivselt elusi päästa.
👀 Vaatlussatelliidid
Vaatlussatelliidid on mu lemmikud, sest nad teevad Maast imeilusaid pilte. Iga Satelliiditee postituse päises on üks kaunis pilt Maast, mis on tulnud vaatlussatelliitidelt. Kõike lahedam selle juures on see, et tänu erilistele sensoritele näevad vaatlussatelliidid ka seda, mida meie oma inimsilmaga ei näe.
Näiteks, kui me vaatame Google Earth’is satelliitpilti, siis see on naturaalvärvides – vesi on sinine, muru on roheline, maa ja hooned tavaliselt mingit pruuni või hallikat tooni.
Tänu sellele, et satelliidid näevad infrapuna ja mikrolaineid, saavad nad aga Maad vaadates koguda andmeid selle kohta kui terve on vegetatsioon, kui soolane on muld või merevesi, kui niiske on muld, kui tihe on lumi või jää, kui kiirelt merejää liigub, kui kõrged on maapealsed struktuurid jne.
See on ju päris muljetavaldav? Kõik need andmed on eriliselt kasulikud praeguses olukorras, kus kliima muutus ja selle tõttu sagenevad katastroofid on väga murettekitavad ning planeedi tervist on vaja sagedasti jälgida.
Planeedi päästmine satelliitide abil
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) arendas 2015. aastal välja säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. See tegevuskava seab ette 17 säästva arengu eesmärgi, et lõpetada vaesus, nälg ja ebavõrdsus, võtta vastu meetmeid kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamiseks, parandada juurdepääsu tervishoiule ja haridusele ning luua tugevaid institutsioone ja partnerlussuhteid.
Satelliitide roll nende eesmärkide saavutamisel on kriitiline, kuna nad võimaldavad kiiresti andmeid koguda üle suurte geograafiliste piirkondade ja aitavad muuhulgas:
- Loodusõnnetuste prognoosimisega
- Saagi tootlikkuse optimeerimisega
- Õhukvaliteedi jälgimisega
- Infrastruktuuri jälgimisega
- Päikese- ja tuuleenergia tootmise prognoosimisega
- Ehituse mõõdistamisega
- Loodusvarade haldamise ja veel palju muuga.
Just maailma parendamise eesmärgil mina kosmosesektoriga liitusingi. Tulevikus planeerin teile paremini seletada, kuidas satelliidid töötavad, mis on nende plussid ja miinused muude andmete kogumise ja töötlemise meetoditega võrreldes ning kuidas nad täpsemalt üleval mainitud rakendusi võimaldavad. Räägin teile ka enda satelliidiprojektidest Vaikse ookeani saartel, Kolumbias ja mujal.
Postitan uusi artikleid iganädalaselt. Kui sa leiad, et Satelliiditee on huvitav, siis:
- Plaksuta! — clap 👏
- Jäta vastus — responses 💬
- Jaga Satelliiditeed enda sõpradega! 🛰
