Robotite maksustamise teema teesid — parem alternatiiv robotite maksustamisele.

Roland Pihlakas, 13. veebruar 2019

Lühikokkuvõte.

Praeguse maksusüsteemi juures on tekkinud märkmisväärne soovimatu ning ettenägematu kõrvalefekt, et inimesi ei asendata robotitega sugugi mitte ainult siis, kui see majandust ning toodete kvaliteeti ja hinna suhet edendab, vaid paraku olulisel määral ka siis, kui see üksnes roboti omanikust teenusepakkujale kasulik on, ja samas mitte kellegile teisele.

Selgitan artiklis täpsemini lahti, millest selline paradoks tekib, ning mainin lahenduspõhimõtet. Lihtsa (kuigi praegusest maksusüsteemist erineva) põhimõtte alusel toimiva ning lisanduvat bürokraatiat mittenõudva lahendusega on võimalik saavutada olukord, et riigi maksusissetulek ei vähene, majandus jätkab arenemist, ning enamgi — tagatakse oluline eesmärk, et inimesi asendatakse robotitega tõesti ainult seal, kus see majandust ning toodete kvaliteeti ja hinna suhet edendab. Kuna lahendus on väga lihtsa põhimõttega, siis selle lahenduse puhul pole robotiomanikel ka lootust välja mõelda miskeid “kavalaid” petuskeeme.

NB! Kogu järgnev jutt omab mõtet ainult juhul, kui on tõene väide, et tööhõive edaspidi hakkab langema, mitte lihtsalt uutele ametitele liikuma.

Varasem ingliskeelne essee samal teemal on leitav siit: Making the tax burden of robot usage equal to the tax burden of human labour.

Taust.

Tehnika abil tootmine ja teenuste osutamine on tulenevalt tööjõu maksude puudumisest madalama maksukoormusega. Seni liikus tööjõud lihtsalt ringi, kuid autonoomsete agentide puhul on väiteid, et tööhõive langeb.

Tulenevad probleemid seoses autonoomsete agentide kasutuselevõtuga.

1. Riigi sissetulek väheneb.
2. Inimesed jäävad tööta.
3. “Robotimaksu” lahendust oleks väga raske rakendada — raske on mõõta, kui mitme inimese jagu tööd üks robot või küberneetiline täiendus inimese küljes teeb, või näidata, et selline üldse kasutuses on.

Analüüs.

Tehnika rakendamisele on määratud sisuliselt u 40% maksusoodustus võrreldes tööjõuga, või siis teistpidi ankurdades, tööjõu rakendamisele on määratud u 65% maksukoorem, võrreldes tehnika rakendamisega.

Tagajärjed:

1. Kuna tehnika on madalama maksukoormusega, siis tegelikult majandus tingimata ei kasva, ega ka parane toodete-teenuste hinna-kvaliteedi suhe.
2. Mõnelgi juhul on robotiseerimine kasulik ainult robotiomanikele, kuna neil jääb rohkem ressurssi, et turundada või kasumit välja võtta.

Küsimus.

Miks on tööjõu maksud eraldi käibemaksust? Need motiveerivad inimesi masinatega asendama (enne kui see majandust reaalselt kasvatab).

Võimalikud variandid:

1. Ajaloolised põhjused.
2. Lihtsam jälgida rahavoogusid.
3. Väidetavalt on käibemaksupettused lihtsamad kui tööjõumaksude pettused. Aga kas tõesti?
4. Innovatsiooni soodustamine — kuid see eeldab, et “innovatsioon” viimaks viib alati paremate toodeteni, kui seda inimtöö tulemus oleks — seda isegi juhul kui esimene konkurentsieelis saadakse tõesti ainult läbi maksusoodustuste. Muul juhul ei oleks innovatsioon väärtus omaette.

Ettepanek.

Vaja tööjõu maksud asendada käibemaksuga: Tööjõu maksud ära kaotada ning selle võrra suurendada käibemaksu, ehk lõpptarbija maksu, mis sisuliselt rakendub ettevõtte toote või teenuse müümisel eraisikule, sõltumata sellest, kuidas see valmistati, kas inimese, roboti või küborgiga.

Asenduse saaks läbi viia järk-järgult käibemaksu suurendades 1% sammude võrra, samal ajal vastavalt vähendades tööjõu makse.

Oodatav tulemus.

1. Tagatakse tegelik majanduskasv, ehk et ühiskonnale kättesaadavate ressursside arv suureneb.
2. Maksude laekumise jätkumine riigile.
3. Kodanikupalga ja muude uudsete meetoditega ressursside ringi jagamiseks on vahendeid, mida jagada.

Vaata lisaks (enamus järgnevalt viidatud materjale on inglise keeles).

• Making the tax burden of robot usage equal to the tax burden of human labour.
  There have been proposals to introduce robot taxes. I would propose something slightly different as a potentially better alternative.
  The main point of my proposal is that the tax burden of technology is currently lower than the tax burden of human resources and this will have to change sooner or later. By “technology” I mean all of the following: software, robots, even cyborgs, all other technological solutions, be it a trained bird on a branch — it makes no difference from the perspective of this proposed solution and no registration or classification will be necessary. Therefore this solution can not be bypassed by “legally correct” tricks for avoiding the taxes.
• “Project: Legal accountability in AI-based robot-agents’ user interfaces.”
  The central subject of this project is legal accountability in artificial intelligence. We are going to show who can justifiably and fairly be made responsible for the actions of artificial agents, and how can whitelisting help both artificial intelligence developers and legislators in making sure that we will have as few surprises as possible. In other words, the project will research the possible ways to control and limit the agents’ actions and learning from a legal point of view, by utilising specialised, humanly comprehensible user interfaces, resulting in clearer distinctions of accountability between the manufacturers, owners, and operators.
• What happens when autonomous robots are not regulated or on the contrary, qualify as subjects of law?
  Proposals have been made, that in order to have a worthwhile dialogue on the subject of regulating autonomous agents, we should first determine what are the problems that need to be solved via these regulations.
• What can happen, when we don’t have a clue why a somewhat autonomous gadget does what it does — my analysis of the Gatwick Airport drone incident.
  All in all, the story illustrates the notion, that when considered in a broader sense, the problem of identifying the owners of autonomous devices is no longer resolvable with robust methods. What is needed, is the infrastructure for enforcing the principles already found in existing laws also on autonomous devices, and the infrastructure that enables justified accountability of various persons related to the robot-agent (either manufacturers, owners, or users).

Aitäh lugemast! Kui Sulle see kirjutis meeldis, plaksuta nii mitu korda, kui mitu endale meeldivat mõtet siit leidsid. Sel moel levib see kirjutis paremini. Samuti võid mu postitusi siin Mediumis jälgima hakata. Palun kommenteeri ja ütle, kuidas saaksin teksti paremaks teha!

Võta minuga julgelt ühendust —

Skype | Facebook | LinkedIn | E-mail