Eesti 2053 ehk kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama muutust.
Velveti uus üritusteseeria “Elust ja armastusest” alustas mõtisklustega Eesti riigi ja rahva tuleviku üle.
Riigikantselei juhtimisel on Eesti riik loomas pikaajalist strateegiat aastaks 2035, mis tagaks Eesti elanikele parima paiga töötamiseks, õppimiseks ja elamiseks. Selle raames on toimunud juba praeguseks lugematu hulk arutelusid ja sihtide koosloomeid erivaldkonna esindajatega ning ühiselt vaadatud tulevikku. Arutelud jõuavad lähiajal ka Arvamusfestivalile, kus vaadatakse lähemalt ka aastat 2053 (sest 35 on teistpidi ja lubab julgemalt fantaseerida selle üle, mis Eesti riigist ja rahvast on selleks ajaks saanud ja mis me peame tegema, et meie püsimajäämine oleks edukas). Futuristliku teemapüstituse eelsoojendus jõudis kõigepealt Äripäeva raadiosse, kus stuudios vestlesid siinkirjutaja juhtimisel Marten Kaevats, Riigikantselei IKT nõunik ja TLÜ nooremteadur Janika Leoste ning teise sammuna Velvetisse, kus 19. juunil oli Velveti külalistele mõeldud paneelis taaskord Marten Kaevats ning Velveti loovjuht Janno Siimar.
Sarnaselt raadiovestlusele oli üheks peamiseks teemapüstituseks see, kui oluline on inimeste kohanemisvõime vajadus tehnoloogiliste hiigelsammude kõrval ning seondus laiemalt ka empaatilise ühiskonna säilitamise vajadusega tulevikus. Või võttes snitti Kubriku filmi pealkirjast “Dr. Strangelove ehk kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama pommi” — kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama muutust. Kõik see aga eeldab inimeste “üle jõe toomist” (vestluses korduvalt üles tulnud paralleel, millisena näha inimeste abistamist muutustega kohanemisel) ning siin ei saa aidata mitte ainult riik vaid tegemist on laiema, iga kodaniku suhtumise muutumisega.
Marten Kaevatsi sõnade läbi on Eestil tänases päevas mitte lihtsalt kõva digikuvand vaid lausa rockstari staatus, mis vaatamata suurele komplimendile annab suurema tõuke ka pakkuda ja arendada seda, mis meil tegelikult väga hästi on — maailma parimale hajusarhitektuurile loodud riik, mis lubab seda ehitada ilma suure venna tekkimiseta. Eestil on selles osas juba täna valitsemise kultuuri edumaa, kes omab ja kontrollib andmeid ning millisel kujul tuleviku riigid ennast ümber kujundavad.
Vestlus aga jätkub juba Arvamusfestivalil, kus astuvad üles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, riigikantselei strateegiabüroo juht Henry Kattago, OECD vanemnõunik Annika Uudelepp ning Praxise juht Tarmo Jüristo. Juhtküsimusteks: kas pidevad uuendused ja tehnoloogiad aitavad suurendada meie ühiskonna ühtsust ja teenustele ligipääsu ning heaolu või hoopis vastupidi? Kas riigi roll on tulevikus olla uute lahenduste suurim katsetaja ja ingelinvestor või siiski mitte?
Velvet pole aga enda aruteluseeriatega lõpetanud — hoidke silma meie üritusteseerial “Elust ja armastusest”, sest räägimegi kõigest ja alati huvitavate inimestega!
