Velvet Run —
uut tüüpi praktikaprogrammi tekkelugu ja esimese jooksu kokkuvõte
Oktoobris alustas Velvet uue praktikaprogrammiga Velvet Run, mille esimeses pooles, Sprint Track’is osalesid seitse praktikanti — disainerid, projektijuht, sotsiaalteadlane, insener ja arhitekt, ning teises pooles, Long Track’is kaks praktikanti. Velvet Run’i esimene jooks on finišisse jõudnud ning on aeg anda ülevaade, kuidas praktikaprogramm alguse sai, ning teha kokkuvõte esimesest jooksust.
Millest tekkis vajadus uue praktikaprogrammi järele?
Uus praktikaprogramm sai alguse probleemist kuidas muuta praktikaprogramm efektiivseks. Olukord, millega Velvet silmitsi seisis, on kindlasti paljudele ettevõtetele tuttav — soov on uude generatsiooni investeerida, kuid puudub hea struktuur nende protsesside juhtimiseks. Selle tulemusena võetakse praktikante heas tahtes vastu, kuid nad võivad jääda agentuuri kiire hooaja ja sellega kaasneva ressursside nappuse tõttu tähelepanuta. Ka praktikale tulemise eesmärk on igal inimesel erinev ning võib juhtuda, et kiirel ajal on majas praktikant, kes on tulnud kohustuslikus korras praktikatunde kätte saama, kuid kellel puudub isiklik motivatsioon või selge arusaam, mida ta praktikakogemusest omandada soovib. Sedasi jäävad paljud eesmärgipäratult tiksuma, ning see ei ole kellelegi kasulik. Velvet otsustas, et sedasi jätkata ei soovita ja midagi tuleks ette võtta.
Nii saingi mina Velvetis värske praktikandina oma esimeseks ülesandeks töötada välja uus praktikaprogramm.
Loomisprotsess
Selleks, et mõtestada ümber seni tehtut ja seada eesmärk uue programmi väljatöötamiseks, küsisime järgnevat:
Millist oskust ja kogemust vajavad koolist tulevad õpilased või alustavad professionaalid tänasele ja tulevasele tööturule sisenedes?
Mida saab Velvet nende oskuste arendamiseks pakkuda läbi praktikaprogrammi?
Eesmärgi püstitamine
Seadsime eesmärgiks mõelda läbi terve praktikale kandideerimise ja juhendamise protsess, sealhulgas läbiviimise aeg, praktikale kandideerimise vorm, valimise kriteeriumid, juhendamine ja tagasisidestamine. Lähtusime ka mõttest, et loodav programm peaks olema Velveti nägu ning kaasasime kollektiivi loomeprotsessi, viies nendega läbi intervjuusid.
Mida tegime?
Intervjueerisime kokku 10 töötajat — produtsente, loovjuhte, disainereid, arendajaid, lisaks 5 praktikanti ja praktikaprogrammi eestvedajat Pipedrive’s. Otsisime vastuseid järgmistele küsimustele:
Millal on kõige parem aeg praktikaprogrammi läbi viia?
Keda Velvet omale praktikandiks otsib?
Mida saaks Velvet teha parema praktikakogemuse pakkumiseks?
Tulemused
Ajastus
Kaardistasime ära Velveti töömahu sesoonsuse järgi kevad- ja sügishooajaks. Kõige töömahukam aeg kevadhooajal on märtsist juulini ja sügishooajal septembrist detsembrini. Velvetil on kaks kollektiivset puhkust aasta jooksul — 2 nädalat suvepuhkust juulis ja nädalane jõulupuhkus detsembri lõpus. Peale puhkuselt naasemist on umbes kuu aega, mil agentuuris on rohkem vaba aega praktikantidega tegelemiseks.
Keda otsime?
Seni Velvetis käinud praktikandid saab liigitada laias laastus nelja kriteeriumi alusel:
a. Kes vajavad pidevat järelvalvet — enamjaolt bakalaureusetudengid
b. Kes vajavad aeg-ajalt juhendamist — enamjaolt magistritudengid
c. Kes omavad varasemat töökogemust ja suudavad luua tööd, mida saab kliendile esitada
d. Rahvusvahelised praktikandid
Samuti on erinev tudengite ja noorte professionaalide praktikale tulemise motivatsioon. Selleks võib olla kooli praktikakohustuse täitmine, disainiagentuuri töökultuuri kogemine, töökogemuse omandamine Eestis või mõne kindla oskuse arendamine.
“Otsisin rahvusvahelist kogemust ja teha midagi teistsugust väljaspool kooli (tõlg.)“
— Adam, praktikant Ameerikast
“Tahtsin erialast praktikat suveks. Olin lahti mõelnud, et tahaks saada kogemust, missugune on töökogemus agentuuris, kuid ei olnud enda jaoks lahti mõtestanud, mida ma graafilise disaini alal saavutada tahan.”
— Liisbet, praktikant
Selleks, et luua selgust valikute tegemisel, tuli välja töötada hindamiskriteeriumid. Uurides töötajatelt, mida nad praktikantides hindavad, jagasime tulemused isikuomadusteks ja professionaalseteks omadusteks.
“Praktikant pole suvaline keha, vaid keegi, kes loob väärtust kolm või kuus kuud”
— Lauri, produtsent
Kaks kõige läbivamat omadust, mida praktikantidelt oodatakse, on motiveeritus ja eesmärgipärasus. Motiveerituse all mõeldakse isiklikku motivatsiooni ja algatusvõimet õppida, ning uusi teadmisi-oskusi omandada. Eesmärgipärasus tähendab, et noor on enda jaoks läbi mõelnud, mida ta praktikakogemusest saada soovib. Nende kahe omaduse olemasolul on tunduvalt lihtsam praktikanti juhendada ning talle maksimaalselt palju pakkuda.
“Praktika on võimas vahend ja ettevõttele suur võimalus saada parema kvaliteediga inimesi tööturule.”
— Peep, arendaja
Üks selge muutus, mida otsiti, oli lisaks disaineritele ka teiste erialade kaasamine praktikale. Selle selgeks põhjuseks on disaini olemuse, tähenduse ja otstarbe muutumine pelgast graafilisest väljundusviisist strateegilise tähtsusega loovaks probleemilahenduse oskuseks. Tänapäeva ärilised, sotsiaalsed ja organisatoorsed väljakutsed, mida disainerid lahendavad, on mitmetahulised ning vajavad selle laiemat mõistmist, mitmekülgset probleemilahenduse vilumust ning erialadeülest koostöövõimet.
Praktikantide jaoks kõige olulisema võib kokku võtta nelja punktiga: võimalust panna oma oskused proovile läbi väljakutsuvate ülesannete, kasvada vastutuses läbi aja, saada vajadusel praktilist juhendamist ning olla osa kohalikust töökultuurist.
Leides ja treenides motiveeritud praktikante, kes tegutsevad eesmärgipäraselt, suudavad nad ajapikku võtta kanda ka väljakutsuvamaid ülesandeid, mis arendavad praktikante ja mille läbi loovad nad ettevõttele ja kliendile väärtust.
“Vaja oleks ka materjali- ja inseneripraktikante, juhtimispõhiseid praktikante, sotsiaalteaduste või psühholoogia tudengeid. Me aitame klientide muresid lahendada — paljuski teeb seda graafiline disain, kuid üha rohkem on mõtlemine see, mis loeb. Olgu see statistika esitamine, haiglateenuste maksmine — see kõik hõlmab protsessidest aru saamist, inimestest aru saamist. Kõik mis puudutab ‘uurimust’, seal on vaja laiemat suhtumist, kui ainult kunstikoolist tulenev pagas.”
— Mart, Velveti partner
Velvet Run
Velvet Run jaotub sisuliselt kolmeks: PechaKucha presenteerimisõhtuks, intensiivseks kahenädalaseks design sprint’iks ehk Sprint Track’iks ning pikemaajaliseks tööks kliendiprojektidega ehk Long Track’iks. PechaKucha õhtule valitakse 20 esinejat kõigist taotlejatest, kellest edasi Sprint Track’i pääsevad 7 ning Long Track’i kuni 3 praktikanti.
Pecha Kucha presentatsioon
Kandideerimiseks tuleb kõigil soovijatel täita ankeet lehel www.velvet.ee/run, milles uuritakse praktikandi motivatsiooni ja varasemalt tehtud töid. Nende seast valitakse välja 20 kandidaati, kes kutsutakse PechaKucha õhtule end presenteerima teemal “Kelleks ma tahan saada, kui ma suureks saan”. PechaKucha 20x20 on presenteerimise stiil, milles tuleb oma sõnum edasi anda 20 slaidiga, kusjuures igat slaidi kuvatakse 20 sekundit. Antud formaat eeldab oma sõnumi läbimõtlemist ja kompaktset presenteerimist, mis sunnib esitaja keskenduma olulisemale ja eemaldama üleliigse. Samuti võimaldab see esitajat tundma õppida läbi tema narratiivi, mis avab tema huvisid ja isiksust paremini, kui seda teeks näiteks intervjuu või formaalne presentatsioon.
Esimene PechaKucha õhtu möödus üle ootuste hästi. Pilootprojekti korras tulid lühikese etteteatamisaja peale kokku 14 huvilist, nende seas nii tudengeid kui ka töötavaid professionaale, kes kõik sobisid hästi edasisse Sprint Track’i.
Valiku tegemisel lähtus Velveti meeskond eelpool mainitud hindamiskriteeriumitest, kuid arvestati ka Design Sprint’i ülesandeks vajamineva oskusega ning meeskonna mitmekülgsusega.
Võtsime arvesse, et publiku ees esinemine ei ole enamikele disaineritele loomuomane ning nõuab suuremat eneseületust. Üks ere näide sellisest disainerist oli Kadi, kelle eneseületus ja julgus jäi paljudele silma ning ta valiti enamushäältega edasisse Sprint Track’i.
14 presenteerijast valiti Sprint Track’i 7 praktikanti, kelleks olid: Piia, Merily, Kadi, Adrian, Volcan, Elina ja Kärt. Nende seas olid disainerid, arhitekt, insener, projektijuht ja sotsiaalteadlane.
Sprint Track
Sprint Track on kahenädalane intensiivne õppimiskogemus, kus praktikandid töötavad kliendi projektiga läbi Design Sprint’i ning teisel nädalal lahendavad individuaalülesandeid.
Design Sprint on Google Ventures’i poolt välja töötatud ja ennast tõestanud 5-päevane ideede arendamise, probleemilahenduse, prototüüpimise ja testimise metoodiline protsess, mis võtab kokku 2 kuu pikkuse töö 5 tiheda päevaga. Läbi sprindi õpib olulisi disainierialale omaseid oskuseid, sealhulgas erialadeülest meeskonnatööd; probleemi mitmekülgset analüüsimis- ja lahendamisoskust; intervjueerimist; info kogumist, sünteesimist ja analüüsimist; ideede arendamist ja valideerimist ning prototüüpimist.
Sprint Tracki ülesanne #1: Ilutoodete jaemüügi tulevik
Esimene Velvet Run’i partnerettevõte oli Riviera, kes on ilutoodete maaletooja, turustaja ja tarnija. Kliendi briif praktikantidele oli välja töötada ilutoodete jaemüügi tulevikukontseptsioon.
Meeskond lähtus ülesande lahendamisel ideest, kuidas panna kliente tundma end kui ilutoodete ekspert. Selle tulemusena valmis kontseptsioon ilutoodete e-poest, mis filtreerib tootevaliku vastavalt kasutaja profiilile, vajadustele ja sesoonsusele ning pakub kliendile personaalset ilualast ekspert-nõu veebi vahendusel.
Idee valideerimiseks loodi prototüüp, värvati ja intervjueeriti 5 kasutajat. Intervjuude läbiviimisel jälgis osa meeskonnast intervjuud videovahendusel ning koondasid olulise info seinale. Info analüüsiti, võeti kokku ja presenteeriti kliendile. Töö tulemus äratas kliendis üles suurt huvi ning kandus edasi mitme-tunniseks vestluseks.
Design Sprint kui meetod tõestas end nii Velveti meeskonna kui ka praktikantide silmis. See võimaldas panna 7 täiesti võõrast ja erineva erialase taustaga inimest ühise eesmärgi nimel koostööd tegema ja 5 päevaga tundmatus valdkonnas idee välja töötada, prototüüp ehitada ja seda kasutajate peal testida. Loodud tulemusega rahul olnud praktikandid vaatasid tööle tagasi uhkusega ja tõdesid imestusega, et nädalane töö tundus olevat pigem kuu pikkune.
Sprint Tracki ülesanne #2: Velveti Sümfoonia muusikakast
Sprint Track’i teise nädala ülesandeks oli disainida ja ehitada Velveti Sümfoonia muusikakast. Ülesanne hõlmas endas kontseptsiooni väljamõtlemist, toote disainimist ja ehitamist. Meeskond lähenes ülesandele samuti sprint-meetodil, kuid võrreldes esimese ülesandega tegutsesid praktikandid muusikakasti projekti juures iseseisvamalt. Nad näitasid üles meeskonnatööd, initsiatiivi ja ärategemisevõimet ning valmistasid 5 päevaga töötava muusikakasti prototüübi.
Kontseptsioonid
Esmalt töötas meeskond välja 6. erinevat ideed, mida nad velvetlaste peal testisid. Nende hulgas oli klaasseinale projekteeritud ekvalaiser ja mitmekülgselt kasutatav muusikakuppel. Sarnaselt Art Gallery meetodile Design Sprint’is, lasid praktikandid hinnata ideid või killukesi ideedest. Saanud tagasisidet, millise kontseptsiooniga jätkata, viisid nad sisse täiendusi ning lõpuks valmis visiitkaartide pildituvastusel põhinev interaktiivne muusikakast.
Lahendus
Velveti Sümfoonia muusikakast on alumiiniumraamile ehitatud ja pleksiklaasiga kaetud muusikakast, mis tuvastab Velveti visiitkaardi ja mängib ette isiku loo. Korraga on võimalik mängima panna mitu kaarti, neid juurde lisada ja ära võtta, luues sellega interaktiivse muusikamängimise tööriista. Tehnoloogia poolest kasutatakse veebikaamerat, arvutit ja selleks kirjutatud koodilõiku. Muusikakasti on võimalik tulla proovima Velveti kontorisse.
Sprint Track’i lõpus toimus praktikantidega individuaalne tagasiside- ja arenguvestlus, mille läbi valiti välja Long Track’i pääsejad. Lisaks ainulaadsele kogemusele sai iga Sprint Track’i jooksja kirjaliku sertifikaadi.
Long Track
Long Track on praktikaprogrammi pikem lõik, milles pääsevad kuni 3 praktikanti töötama kliendiprojektidega ja on igapäevaselt osa Velveti meeskonnast. Valik tehakse peamiselt kahest asjaolust lähtuvalt: praktikandile peaks olema leitav tema eesmärgile vastav kliendiprojekt ja sobiv juhendaja.
Esimesel Velveti Run’il õnnestus pakkuda igale praktikandile tema eesmärkidele vastav täiendav õppimiskogemus. Näiteks sai Piia täiendavat juhtimisalast konsultatsiooni ja Merily loovjuhi varjupraktikat. Long Track’i pikemas osas jätkas projektijuhtimise praktikant Elina ja sotsiaalteaduste praktikant Kärt.
Kahe kuu jooksul juhtis Elina mitmeid kliendiprojekte ja oli täieosaline Velveti meeskonnaliige.
Kärt sai vastavalt oma uurimuslikule taustale ülesandeks disainiuuringu meetodite pakendamise. Ülesande raames kaardistas Kärt Velvetis enim kasutuses olevad meetodid ja intervjueeris disainiuuringute läbiviijaid. Saadud tulemuste põhjal tegi ta presentatsiooni, mille järel toimus kollektiivne diskussioon disainiuuringu meetodite rakendamise kohta agentuuri igapäevases töös. Tulemustes pakkus Kärt välja mitmeid praktilisi tööriistu, mis võimaldavad tõsta uuringute efektiivsust ning tulemuslikkust.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on Velvet Run’i esimene jooks olnud edukas, millega jäid rahule nii osalejad kui ka Velveti kollektiiv. See on õppimiskogemus, mis toob iga osaleja välja oma mugavustsoonist ja harjumuspärasest mõtlemisest ning võimaldab arendada probleemilahenduse ja ideede väljatöötamise oskust, presenteerimisoskust, meeskonnatööd ja palju muud, mida läheb vaja käesolevale tööturule sisenemiseks.
Velvet Run’i teine voor algab juba 26. jaanuaril ning kutsub üles kõiki motiveeritud tudengeid ja noori professionaale kandideerima! Esita oma avaldus hiljemalt 18. jaanuariks lehel www.velvet.ee/run.
