Miks 2020 oli teedeehituses rekordaasta

Anna Shved
Waybiller
Published in
3 min readMar 23, 2021

Iga-aastane teedeehituse hooaeg on peagi jälle käes ning on hea aeg tagasi vaadata rekordtulemustega teedeehitusaastale 2020. Aasta, mil üle riigi ning maailma purunesid nakatumis- ja suremusrekordid, oli vähemalt ühe sektori jaoks vägagi soodne. Mis selle tingis ja mida võime sellest järeldada eesootavale suvele vastu vaadates?

Iga aasta kevadest hilissügiseni tehakse Eesti teedel suuremaid ning väiksemaid ehitus- ja remonditöid, kaetakse kruusateid kõvakattega ning ehitatakse uusi teid ka juurde. Eestlased on juba harjunud, et suvisel remondihooajal tuleb sageli rinda pista kas osaliselt suletud teede või ümbersõitudega — ikka selleks, et hiljem saaks uuest teest rõõmu tunda ning mugavamalt ja kiiremalt kohale.

2020. aasta teedevõrgu arendamise eelarveks oli riigi vahenditest 190 miljonit eurot, millele lisandus 25 miljonit eurot välisvahendeid. Töid tehti 1921 kilomeetril riigiteedel ning juurde ehitati 48 kilomeetrit teid. Suurim tööde kasv toimus kruusateede katete ehituses — 200 kilomeetrit, ehk ligi kolm korda rohkem kui 2019. aastal, kui kruusateid kaeti 77 km.

Tehtud tööde suurusjärku iseloomustab hästi see, et Eesti riigiteede kogupikkus 2020. aasta alguses oli 16 609 km.

Möödunud aasta oli paljude majandussektorite jaoks karm katsumus. Näiteks Euroopa Liidu ehitussektori indeks kukkus Covid-19 esimese laine ajal peaaegu sama palju kui 2008. aasta majanduskriisi järel viie aastaga kokku.

Siiski osutus 2020 teedeehituse jaoks üle ootuste soodsaks. Tööd jätkusid plaanipäraselt ning valmisid oodatust märgatavalt kiiremini. Oma rolli mängis ka see, et teedel liikles tavapärasest kordades vähem erasõidukeid ning turiste. Vastupidselt iga-aastasele kasvule toimus riigiteede liiklussageduses 2020. aastal hoopis 2,4% langus. Märkimisväärseimaks liiklussagedust mõjutavaks teguriks oligi koroonakriis ning sellest tulenevad piirangud.

2021. aastal remonditakse teid juba rohkem kui 2000 kilomeetri ulatuses ning selleks on ette nähtud veidi üle 250 miljoni euro. Muuhulgas on eesmärk ehitada rekordilised 320 kilomeetrit kruusateid kattega teedeks.

Aktiivne teedeehitus pole hea uudis üksnes autojuhtidel, kes selle töö vilju juba üsna pea maitsta saavad. See pakub omakorda palju tööd ning tegevust paljudele majandusharudele Eestis — ning siinkohal ei räägi me vaid ehitusobjektil nähtavast tööjõust. Möödunud aastal möönis ka Maanteeameti peadirektor Priit Sauk, et üks investeeringute eesmärkidest on toetada majanduse kiiremat taastumist kui kriis lõppeb.

Tegus ning aasta-aastalt kasvav teedeehitus rõõmustab kindlasti nii toormaterjali tootjaid kui logistikasektorit. Enne uue tiheda tööhooaja algust tasub ehitusmaterjalide veoga seotud ettevõtetel oma töömeetodid ning -vahendid üle vaadata — alates ajaplaneerimisest ning lõpetades paberimajandusega. Mida efektiivsem ja õigeaegsem on toormaterjali tarne, seda kiiremini liigub kõigi osapoolte töö. Edukat ja tegusat teedeehitusaastat!

Waybiller aitab paberil saatelehed asendada täielikult digitaalsete saatelehtedega ning liidestab Waybilleri ka teie raamatupidamistarkvaraga. Kui soovite juba 2021. aasta mööda saata paberivabalt, võtke julgelt Waybilleri meeskonnaga ühendust e-mailil waybiller@waybiller.com või telefonil +372 5397 0000.

--

--