E-Eesti teod 2018: vahefiniš
Läbi on saanud esimene pool aastast, mille kohta sai lubatud, et tuleb töine ja põnev aeg e-riigi järgmise hüppe nimel.
Selle aasta märtsist juulini oleme koos peamiste koostööpartneritega igas Eesti infoühiskonna arengukava 2020 valdkonnas seni tehtu läbi käinud ja edasised sihid seadnud. Nende arutelude tulemused toome sügisel uuendatud arengukava näol välja.
Samuti on paika saamas ja partneritega läbi räägitud uue küberturvalisuse strateegia teravik. Sellegi toome sügise hakul välja laiemaks aruteluks. Eesti küberruumi turvalisena hoidmise jaoks sai juba tehtud märgilise tähendusega küberturvalisuse seadus , mis maikuus jõustus. Sellega said senisest täpsemalt ja tugevamalt paika nõuded küberohtudega tegelemiseks ja Riigi Infosüsteemi Ameti vastutus valdkonnas (loe lähemalt siitsamast blogist).
Mis sai sellel aastal e-riigi jaoks juba tehtud?
Lubasime astuda selgeid samme n-ö nähtamatute teenuste arendamiseks, mis toimiksid proaktiivselt ja käivitaksid kodaniku eelistustele tuginedes toimingute ahelad. Näiteks lapse sünni korral ei peaks uue ilmakodaniku vanemad veetma aega riigiportaalides andmeid sisestades, vaid infosüsteemid teeksid ise vajalikud toimingud.
Meie e-teenuste arenduse tiim on kaardistanud inimeste elukaare ja põhjalikult läbi hekseldanud iga elu- ja ärisündmusega seotud teenused. Oleme lähima paari kuu jooksul eri riigiasutuste kolleegidega kokku leppimas, mis järjekorras ja kuidas neid sündmusteenuseid nähtamatuks ja terviklikuks kujundama hakkame. Selle teekaardi toome ka sügisel teieni.
Juba on töös esimeste pilootidena ettevõtte asutamisega seotud (e-)teenuste üheks kimpu sidumine ning lapse sünniga seotud ühtse infoteenuse loomine. Teisisõnu, oleme koos kolleegidega pannud käed ka praktiliselt külge sihitud suunas.
Samal ajal on olnud kilbil varem ehitatud e-riigi lahenduste kindlustamine. Valitsuse kevadiste riigi eelarvestrateegia otsustega saime käima e-riigi rahastamise reformi, et suunata rohkem vahendeid IT-lahenduste ülalhoidu ja e-teenuste taristu uuendamisse. 2019–2022. aastateks lisanduvad 118 miljonit eurot aitavad oluliselt tagada e-riigi kestmist. Samas tuleb selles suunas uuel valitsusel järgmisel aastal otsuseid edasi teha, et näiteks IT-arenduste puhul eurorahadest väljumine võimalikuks saaks ja sellega IT-arenduste agiilsus kasvaks.
Muide, e-riigi arenduste agiilsuse nimel oleme MKMi poolt lihtsustanud e-riigi investeeringuteks ja teenuste arendusteks saadaolevate eurorahade taotlemise protsessi. Analüüside toetusvooru raames saab nüüd kiirelt ehitada välja ka teenuste prototüüpe, kokku kuni 100 000 euro mahus. Seda selleks, et riigiasutused julgemalt katsetaksid uusi lähenemisviise ja tärkavat tehnoloogiat.
Käesolevat kevadet täitis olulisel määral veel töö internetiühenduste edendamisega Eestis. Põhjaliku ettevalmistuse järel sai valmis viimase miili määrus, millega riik investeerib 20 miljonit eurot kiire interneti taristu väljaehitamiseks kodudeni (maa)piirkondades. Septembri keskel on oodata ettevõtetelt toetuse taotlusi, misjärel saab selgeks ühenduste ehitamise täpsem teekaart ja tegija.
What’s next Eesti e-riik 2018?
See loetelu 2018. aastal juba tehtust pole kaugelt lõplik ja ammendav, samuti pole enamike väljatöödud tööde osas sugugi pingutused lõppenud. Pigem ongi just tegu vahekokkuvõtte ja -tulemustega. Jätkame neis suundades muidugi tööd ka teisel poolaastal.
Lisaks aga saavad teise poolaasta märksõnadeks olema:
- Tehisintellekt — tööd alustab MKMi ja Riigikantselei eestvedamisel ekspertrühm. Ekspertrühma eesmärk on töötada järgmise aasta kevadeks välja Eesti riiklik „plaan“ tehisintellekti laialdaseks rakendamiseks nii riigi- kui ka erasektoris ning lisaks ka õigusloome ettepanekud.
- Innovatsioon — käivitame tehnoloogilisi katseprojekte, töötame erasektorist tulevate e-riigile kasulikele lahendustele juriidilise testkeskkonna ehk „liivakasti“ kallal.
- E-residentsus — oleme värskendamas programmi strateegiat ja turundust;
- Riigipilv — lisaks andmete varundamisele pakub uuendatud kontseptsiooniga Riigipilv ka mitmekülgseid teenuseid. Riigipilvest saab peagi riigiasutustele ja neile teenuseid pakkuvatele erasettevõtetele ühtne turuplatsi tarkvara lahenduste vahetamiseks;
- E-riigi arhitektuur — käivitame töid e-riigi arhitektuuri uuendamiseks, et kindlustada e-riigi lahenduste koosvõimet, paindlikkust ja uuenduslikkust. Selle tarvis tugevneb augustist ka MKMi IKT-poliitika tiim riigi CTO ametikohaga.
Neist ja muust käsilolevast tööst kirjutame muudkui siinses blogis, nii et tasub meid uudiskirja kaudu või muul moel jälgida! Digiriigi blogi on meie jaoks koht, kus e-riigi ehituse kallal toimuvast kõige varasemas tööetapis rääkida. Kirjutame siin asjadest varakult — et tööjärgus mõtteid esitleda, arutada, ühiselt huvilistega (Sinuga!) edasi arendada.
Siim Sikkut, MKMi side ja riigi infosüsteemide asekantsler
