E-residendid on toonud Eestile ligi 10 miljonit eurot maksutulu
Eesti e-residentide kogukond kasvab hoogsalt: tänavu on e-residente lisandunud rohkem kui varasemal kolmel aastal. Kogu seni laekunud maksutulust on kaks kolmandikku teenitud 2018. aastal.
Neli aastat tagasi sai Eestist maailmas esimene riik, kes hakkas pakkuma e-residentsust.
Sellest ajast peale on Eesti e-residendiks saanud ligikaudu 50 000 inimest 157 riigist, programmi kaudu on asutatud umbes 6000 uut firmat. Eriti hoogne on olnud kasv 2018. aastal, kui lisandus enam kui pool e-residentide koguarvust.
Üks kasvu märke on e-residentide firmadelt Eestile laekuv maksutulu, mis on nüüdseks ligi 10 miljonit eurot. See ületab Eesti riigi poolt programmi tehtud investeeringud.
Kui kolmel esimesel aastal maksid e-residendid Eestile 3,8 miljonit eurot makse, siis teist sama palju sai täis juba 2018. aasta esimesel poolel. Maksu- ja Tolliameti värskeima statistika kohaselt on 2018. aasta septembri lõpuks e-residentide asutatud firmad maksnud Eesti riigieelarvesse 9,7 miljonit eurot makse. Lisaks maksavad e-residendid nii e-residendiks saades kui ka firmasid asutades Eestile riigilõive.
Maksutulu arvestus hõlmab e-residentide poolt otse makstud makse, v.a käibemaks. Samuti ei ole arvesse võetud Eestis e-residente teenindavaid ja siin makse maksvaid firmasid.
Sellegipoolest on e-residentidelt laekuv maksutulu vaid väike osa kogu rahalisest kasust, mida e-residendid Eestile toovad. Muidugi ei anna kõik e-residentide firmad Eestile maksutulu, kuna nad tegutsevad mõnes teises riigis. Nendest tulenev suurim kasu seisneb selles, et nad teevad Eestiga äri, investeerivad Eestisse või teevad Eestisse ärisõite.
Deloitte möödunud aastal antud sõltumatu hinnangu kohaselt oli Eesti saanud e-residentsusest kasu kokku 14,4 miljonit eurot ning lisaks prognoositi, et see näitaja suureneb eeldatava kasvu juures 2025. aastaks 1,84 miljardi euroni. E-residentsus kasvab eksponentsiaalselt ja kooskõlas püstitatud eesmärkidega.
Ehkki täna on e-residentsuse programmi sünnipäev, ei piirdu me üksnes selle kuupäeva või saavutatud arvnäitajate tähistamisega. Hoopis tähtsamat sündmust on veel oodata: nimelt kavatseb president Kersti Kaljulaid enne aasta lõppu esitleda teekaarti „E-residentsus 2.0“, mis koondab ettepanekuid programmi edasiarendamiseks. Peale selle, et programm on Eestile rahaliselt kasulik, annab see eestlastele võimaluse võita tihedamatest sidemetest kogu maailmaga. Teekaart sisaldab ka Deloitte värsket hinnangut e-residentsuse programmi majanduslike mõjude kohta.
E-residentsus 2.0 kohta saab lähemalt lugeda siit.
Peale selle on Riigikogus viimasel lugemisel seaduseelnõu, millega kaoks järgmisest aastast nõue kasutada osakapitali sissemakse tegemisel Eesti krediidiastuses avatud arvelduskontot. See avardab äripanganduse võimalusi kõigile Eesti firmadele, sealhulgas nii e-residentide kui ka Eesti kodanike ettevõtetele. Edaspidi saavad nii ettevõtjad kui ka investorid oma majandustegevuses kasutada kõiki Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud krediidi- või makseasutusi.
2019. aastal jätkub töö ka e-residentsuse suhtlusvõrgustikuga, et tuua Eesti inimesi ja eestlasi kogu maailmast programmiga liituma ning oma firmasid e-residentide turu abil kasvatama.
E-residentsus on edukas seepärast, et selles riigi algatatud programmis teevad avalik ja erasektor head koostööd. Täname kõiki, kes on aidanud Eestis programmi üles ehitada!
