Eesti ettevõtete valikuvabadus äripanganduses suurenes
Äriseadustiku muudatused lihtsustavad nii Eesti kodanike, residentide kui ka e-residentide äritegevust.
Riigikogu kiitis 5. detsembril 2018 heaks Eesti äriseadustiku muudatuse, millega kaotatakse nõue, et osaühingutel peab osakapitali registrisse kandmiseks olema maksekonto Eesti krediidiasutuses. Alates 2019. aasta jaanuarist võib see konto olla Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses. Lihtsamalt öeldes võivad Eesti osaühingud kogu oma äritegevuses edaspidi kasutada ükskõik millises EMP riigis avatud maksekontot.
E-residentsuse programmile on see hea uudis, sest see muudab Eestis majandustegevuse lihtsamaks ning aitab siia tuua rohkem investeeringuid. Samal ajal säilib siinse ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja läbipaistvus.
Allpool on vastused küsimustele, mis selle muudatusega seoses võivad tekkida. Lisaküsimuste tarvis on artikli all avatud kommentaarium.
- Mis täpselt muutub?
- Miks oli seaduse muutmine vajalik?
- Kellele on seadusemuudatus kasulik?
- Kuidas muudatus Eesti panku mõjutab?
- Mis võimalused on Eesti ettevõtetel äripanganduses edaspidi?
- Kui tõenäoliselt hakkavad e-residentide äriühingud kasutama äripangandust?
- Kas äriseadustiku muudatus mõjutab Eesti riske näiteks seoses rahapesuga?
- Mis saab edasi?
Mis täpselt muutub?
Eesti äriseadustiku kohaselt peab osaühingu kapital olema vähemalt 2500 eurot. Tegu ei ole riigilõivuga, vaid investeeringuga, mille ettevõtja peab tegema oma ettevõtte pangakontole, et suurendada oma ettevõtte ning seeläbi kogu Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust.
Selleks et ettevõtlust takistavad piirangud oleksid kõigi jaoks võimalikult madalad, lubab seadus osakapitali sisse maksta kümne aasta jooksul alates asutamisest. Enamik ettevõtjaid seda võimalust ka kasutab. See tähendab ühtlasi, et nad vastutavad sissemaksmata kapitali eest isiklikult ega saa oma osaühingust dividende enne, kui osakapital on täielikult sisse makstud.
Selle aja jooksul, kui kapital on sisse maksmata, võib äriühing kasutada kas Eestis või väljaspool Eestit asutatud krediidi- või makseasutuse — või mõlema teenuseid. Praegu kehtiva äriseadustiku kohaselt peab registreerimisel või juba registreeritud ettevõttel olema pangakonto Eesti krediidiasutuses.
Äriseadustiku jaanuaris 2019 jõustuva muudatuse kohaselt võib aga osakapitali registrisse kandmiseks olla maksekonto EMP krediidi- või makseasutuses. EMPsse kuuluvad kõik Euroopa Liidu riigid ning Island, Liechtenstein ja Norra.
Äriseadustiku muudatus ei laienda ainult lubatud riikide, vaid ka maksekontot pakkuvate ettevõtete ringi: mõiste „krediidiasutus“ tähendab panka, kuid „makseasutuse“ mõiste hõlmab ka paljusid finantstehnoloogia ettevõtteid.
Miks oli seaduse muutmine vajalik?
Seni kehtinud osakapitali reegel sätestati äriseadustikus 1990. aastate algul. Toona oli see mõistlik, sest Eesti pangad olid ainus loogiline partner Eesti äriühingutele äripangandusteenuseid pakkuma.
Sellest ajast on aga palju muutunud. Vahepeal arenenud finantstehnoloogia ja kaugettevõtlus on põhjalikult muutnud kogu äritegevust. Eesti on selle arengu eestvedajariik, pakkudes esimesena maailmas e-residentsust ja võimalust ettevõtluseks paljudele kaugettevõtjatele.
Hea näide on TransferWise, Eesti iduettevõtete üks imelapsi. Tegu on finantstehnoloogia ettevõttega, mis pakub n-ö piirideta maksekontot, mille kaudu võivad ka Eesti ettevõtted teha peaaegu kõiki äritoiminguid — ainult osakapitali ei saanud ettevõtted äriseadustiku senise redaktsiooni kohaselt sellelt kontolt sisse maksta. TransferWise on registreeritud makseasutusena ja IBAN, mida ta pakub, ei ole Eesti oma. Nii pidi TransferWise’i teenuseid kasutav ettevõte seaduse täitmiseks ikkagi avama maksekonto mõnes Eestis tegutsevas krediidiasutuses. Sageli sulges ettevõtja selle konto kohe pärast nõude täimist, sest muuks tal seda vaja ei olnud.
Kokkuvõtteks: äriseadustikus seni kehtinud nõue oli muutunud kasutuks, piiras ettevõtlus- ja valikuvabadust ning tekitas Eesti äriühingute omanikele tarbetuid raskusi.
Kellele on seadusemuudatus kasulik?
Äriseadustiku muudatus on kasulik kõigile Eesti kodanikele, residentidele ja e‑residentidele, kes on asutanud osaühingu ja soovivad äripanganduses suuremat valikuvabadust.
Eestis on kõige keerulisem avada pangakontot mitteresidentidel, kelle hulka kuuluvad ka e-residendid. Miks? Esiteks eelistavad Eesti pangad endiselt oma klientidega isiklikult kohtuda, mistõttu tuleb pangakonto avamiseks Eestisse sõita. Sõltuvalt asukohast võib see tähendada suurt aja- ja rahakulu. Lisaks peavad pangad täitma tunne-oma-klienti-põhimõtet. Sellest tulenevalt nõuavad nad ettevõttelt tugevat seost Eestiga, mis tähendab praktikas seda, et nad ei saa teenindada kõiki mitteresidente, kelle äriühingud võiksid Eestile kasulikud olla.
Eesti pangakonto avamise nõue ei piiranud ainult ettevõtjate valikuvabadust, see muutis paljude inimeste jaoks ettevõtluse alustamise Eestis keeruliseks ja hoidis neid tagasi Eesti e-residentsust taotlemast.
Sellele vaatamata on Eesti ettevõtluskeskkond maailmas jätkuvalt atraktiivne ja e-residentsuse programm kasvab üha kiiremas tempos. Võimaluste avardamine maksekonto pakkuja valikul tuleb muudab meie programmi maailmas veelgi kättesaadavamaks, avades tee ka Eestisse tehtavatele välisinvesteeringutele.
Kuidas muudatus Eesti panku mõjutab?
Eesti pangad teenindavad suurt osa nende nõuetele vastavaid e-residente ja teevad seda ka edaspidi, Eesti Pangaliit on andnud oma panuse ka e-residentsuse 2.0 arendamisse. Äriseadustiku muudatus on kasulik ka Eesti pankadele, sest teeb olukorra kõigile osapooltele selgemaks.
Mis võimalused on Eesti ettevõtetel äripanganduses edaspidi?
Arusaadavalt ei ole olemas sellist pangandusteenuste osutajat, mis sobiks kõigile ühtmoodi ja oleks avatud kõigile ettevõtetele. Pangandusteenuste osutajaid, kelle vahel Eesti ettevõtja võib valida, on laias laastus kolme liiki. Seadusemuudatus lihtsalt ei nõua enam, et osaühingul peab osakapitali registrisse kandmiseks olema avatud maksekonto Eesti pangas.
Pangandusteenuste osutajad
1. Eesti pangad
Eesti pangas saavad maksekonto avada kõige tõenäolisemalt järgmist tüüpi ettevõtted.
Esiteks äriühingud, millel on Eestiga konkreetne seos, mis tuleb selgelt välja ettevõtte projektiplaanidest ja planeeritavatest tegevusest. Näiteks on ettevõttel Eesti töötajad või suhted ja koostöö Eesti partnerite ja tarnijatega ning reaalne tarbijaskond Eestis. See on paljude e-residentidest ettevõtjatele põnev võimalus ja võib panna veelgi rohkem inimesi Eesti turu vastu huvi tundma, kuid e-residentsus ei ole ainult selliste inimeste jaoks loodud.
Teiseks äriühingud, millel on üks füüsilisest isikust omanik, lihtsalt jälgitav sissetulek ja tegevus. Sellesse suurde gruppi kuuluvad üle kogu maailma vabakutselised ja füüsilisest isikust ettevõtjad, keda mõnikord nimetatakse diginomaadideks. Nende puhul on pankadel lihtsam ettevõtetega seotud riske jälgida, eriti kui neil on tugev digitaalne jalajälg ja nad on internetis nähtavad. Pangad mõistavad, miks sellised inimesed on otsustanud avada pangakonto Eestis — Eesti ettevõtluskeskkond soosib sellist kaugettevõtlust.
Eesti pangad ei kipu oma ärikliendiks võtma Eesti mitteresidente (sh e-residendid), kellel on suured ettevõtted, mis tegelevad tootmisega, hulgimüügiga või kellegi teise teenuste edasimüügiga, tegutsevad ainult oma kodumaal või väljaspool Euroopa Liitu — eriti veel siis, kui nad ei ole internetis nähtavad või ei oska oma äritegevuse eesmärke selgelt sõnastada. Pangad teavad, et sellistel ettevõtetel ei ole e‑residentsusest kuigi palju kasu, mistõttu on neil ka raske mõista, miks peaks sellised ettevõtted tahtma Eestis pangakontot avada.
Eesti pangad hindavad iga taotlust konto avada eraldi, millest tulenevalt oleks e-residendil enne Eestis pangakonto avamist mõistlik nõu küsida mõnelt äriühinguteenust pakkuvalt ettevõttelt, et jääks ära ebavajalik sõit Eestisse. Äriühinguteenuseid pakkuvate ettevõtete loetelu leiab e‑residentsuse kodulehelt.
Kõige enam kasutavad e-residendid Eesti pankadest LHVd, kes võtab oma kliendiks ühe omanikuga ettevõtteid, mille sissetulekuid on lihtne jälgida ja mis on mõne Eesti äriühinguteenuste pakkuja kliendid. Paljud e‑residendid, kellel on tugev seos Eestiga, kasutavad ka Swedbanki.
2. EMP pangad
Väike osa e-residentidest on saanud oma Eesti ettevõttele pangakonto avada kodumaal. Nüüd, kui äriseadustiku muudatus on kohe jõustumas ja osakapitali sissemaksmiseks ei ole enam tingimata vaja kontot Eestis tegutsevas pangas, võivad sedasama teha paljud teisedki EMP riikide kodanikest e-residendid.
EMP pangad ei pruugi e-residentsuse või üldisemalt kaugettevõtlusega kursis olla, kuid see-eest võivad nende juures maksekonto avamise kasuks rääkida muud tegurid. Nimelt ei püüa konto avaja ärikliendiks saada mitteresidendina. Pangal on lihtsam tema tausta uurida. Pealegi on tegemist kodupangaga, mis tunneb klienti palju paremini kui ükski Eestis või mõnes muus riigis tegutsev pank.
EMP pangas konto avamise kasuks räägib ka teenuste kasutamise mugavus. Siiski on kuulda olnud raskustest teenuste kasutamisel juhul, kui ettevõte ja selle maksekonto asuvad eri riikides. Püüame e-residentsuse programmiga leida probleemidele lahendusi ning neid teenuseosutajaga otse arutada.
3. EMP makseasutused
Makseasutuste kategoorias on viimastel aastatel äripanganduseks tekkinud kõige rohkem võimalusi ja kiire areng jätkub. Neid ettevõtteid nimetatakse sageli finantstehnoloogia ettevõteteks, kuid seaduse tähenduses on nad makseasutused.
Erinevalt pankadest ei tohi need asutused klientide kontodel hoitavat raha edasi laenata. Makseasutused tegutsevad ja haldavad oma riske pankadest erinevalt, kuid peavad täitma samu rahapesu tõkestamise reegleid. E‑residentidele makseasutused meeldivad, sest makseasutuse kontot saab avada täielikult internetis ja mis tahes maailma punktist.
Makseasutuses avataval kontol on paljud tavalise pangakonto omadused, sealhulgas IBAN. Maailmas on pankade kõrval selliseid ettevõtteid väga palju ja nad pakuvad üht või teist liiki ettevõtetele mõeldud nišitooteid (näiteks teenindavad nad krüptorahadega tegelevaid ettevõtjaid, keda enamik panku peab liiga keerulisteks klientideks).
Soome makseasutus Holvi oli esimene, kes 2017. aasta mais sai aru e‑residentide kogukonna kasvu tähtsusest ja hakkas pakkuma täielikult internetipõhiseid äripangandusteenuseid. See samm osutus nii edukaks, et aasta hiljem sai ta oluliselt langetada oma kuutasu. Holvi pole ainuke, ka teised makseasutused on e-residente märganud ning hakanud neile pangandusteenuseid pakkuma.
E-residentsuse programm annab parima, et üha laieneval teenuseosutajate ringil silma peal hoida. Me julgustame uusi makseasutusi e-residente teenindama ja anname neile nõu, kuidas integreerida Eesti digi-ID-d oma koduleheküljele. Täname siinkohal e‑residente, kes on uusi võimalusi märganud ja neist ka meile teada andnud. Tagasisidet saate anda ja teisi e-residente aidata Eesti e-residentide Facebooki grupis.
Lõpetuseks meenutame, et makseasutustele ei kehti makseraskuste korral samad nõuded nagu pankadele. Põhjus seisneb selles, et makseasutuste tegevus on reguleeritud erinevalt — näiteks peavad nad oma klientide raha hoidma eraldi ega tohi seda edasi laenata. Soovitame makseasutustel klientidele selgitada, kuidas nad klientide raha sellises olukorras kaitsevad.
Kui tõenäoliselt hakkavad e-residentide äriühingud kasutama äripangandust?
Kuna äriseadustiku kohaselt on Eesti ettevõtetel edaspidi lubatud omada maksekontot EMP krediidi- ja makseasutustes, saavad äripangandust kasutada peaaegu kõik e-residendid. Valik sõltub mitmest asjaolust, kuid sageli ettevõttest endast — näiteks sellest, millega ta tegeleb ja kas konkreetne pangandusteenuste osutaja seda tegevust toetab.
Pangandusteenuste kättesaadavust maailmas mõjutab veel palju tegureid, aga Eesti ei saa neid üksi lahendada. Riskide maandamine ja usalduse loomine nõuab üle kogu maailma avaliku ja erasektori koostööd.
Ainus suur erand kehtib inimestele, kelle elukoht on rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise tõkestamise töökonna (FATF) poolt suure riskiga ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu kantud riikides ja kellele seetõttu ei ole lubatud rahvusvahelisi pangandusteenuseid osutada. Praeguse seisuga on need riigid Põhja-Korea, Süüria, Iraan, Iraak, Pakistan, Serbia, Etioopia, Trinidad ja Tobago, Vanuatu ja Jeemen. Juhime tähelepanu, et see keeld on elukoha-, mitte kodakondsuspõhine. Neist riikidest pärit inimesed, kes elavad mujal, saavad ikka e-residentsust kasutada.
Kas äriseadustiku muudatus mõjutab Eesti riske näiteks seoses rahapesuga?
Eesti sõnum kõigile, kes tegelevad rahapesuga, maksupettustega ja üldse meie usalduse kuritarvitamisega, on kindlam kui iialgi varem: ärge lootkegi — te jääte vahele!
Eesti võitleb otsustavalt riskide vastu, mis meie usaldusväärset ettevõtluskeskkonda ohustavad. See kajastub ka värskeimas Baseli rahapesuvastases indeksis, kus Eesti on maailma kõige väiksema rahapesuriskiga riikidest Soome järel teisel kohal.
E-residentsus antakse taotlejatele alles siis, kui Eesti Politsei- ja Piirivalveamet on teinud põhjaliku taustakontrolli. Seejärel annavad tulevased e-residendid oma biomeetrilised andmed ning saavad alles siis — isiklikult — kätte oma digi-ID. Selle kaardiga saavad e-residendid kasutada mitmeid teenuseid, näiteks asutada ja juhtida Eestis äriühingut. Samal ajal võimaldab digi-ID ettevõtjate tegevust paremini jälgida ja tagada selle vastavus Eesti seadustega.
E-residentide ettevõtted, nagu kõik teisedki Eesti äriühingud, tegutsevad läbipaistvas ettevõtluskeskkonnas, kus ettevõtete põhiandmed, näiteks omandisuhted ja maksuajalugu, on avalikud. Seepärast ongi maksupetturid ja teised kurikaelad e-residentsuses alati pettunud, nagu on selgitanud ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler ning Euroopa Liidu Nõukogu maksuküsimuste kõrgetasemelise rühma liige Dmitri Jegorov.
Eesti e-residentkonna kasvades on tihenenud ka Eesti ametiasutuste koostöö e‑residentide tegevuse jälgimisel. On juba esimesi juhtumeid, kus mõne e-residendi digi-ID sertifikaat on nõuete rikkumise pärast suletud.
See, et ettevõtetel võib osakapitali registrisse kandmiseks olla maksekonto EMP krediidi- või makseasutuses, võib küll majandustegevust lihtsustada, kuid ei muuda ettevõtete kohustusi Eesti riigi ees ega Eesti suutlikkust kohustuste täitmist tagada.
Mis saab edasi?
Äriseadustiku muudatused on Riigikogu heaks kiitnud. Järgmiseks peab Vabariigi President seaduse välja kuulutama ja seejärel avaldatakse see Riigi Teatajas. Muudatus jõustub üldjuhul 10. päeval pärast väljakuulutamist.
Muudatusest on kasu juba praegu. Ettevõtjad on saanud kindlustunde, et neil võib oma Eesti osaühingu kapitali sissemaksmiseks olla maksekonto ükskõik millises EMP krediidi- või makseasutuses ja nad võivad sellest tulenevalt oma plaane teha.
