Nädal 10 & 11

Oleme töödega jõudnud esimeste suurte otsusteni.

Nimi

Iga identiteet algab nimest. Nii inimese, ettevõtte kui ka riigi oma. Mis on meie nimi? Esmapilgul nii lihtsale küsimusele ei ole vastus tegelikult iseenesestmõistetav. Sukeldume hetkeks nimeteadusesse. Igal riigil (nagu ka rahval, keelel ja geograafilisel asukohal) on nimetus nende enda keeles – seda kutsutakse endonüümiks. Meie endonüüm on Eesti. Teistes keeltes kasutatavad nimekujud on eksonüümid – siin väike valik:

• Estonia (inglise)
• 爱沙尼亚 /Aishaniya (hiina)
• استونيا / Istūniyā (araabia)
• Эстония (vene)
• エストニア / Esutonia (jaapani)
• Estland (saksa, rootsi)
• Viro (soome)
• Igaunija (läti)
• Észtország (ungari)

Kuigi inglise keeleruum on kõige laiem ning suur osa teisi eksonüüme kasutab sellele sarnast kuju, on meie nimi näiteks kahe lähima naabri jaoks hoopis teise kuju ning kõlaga.

(NB! Ei ole logokavand)

Lisaks nimele on igal riigil ka tähised. Näeme neid internetidomeenides, lennukitel, autonumbritel, spordivõistlustel, tootekoodidel ning mujal. Miks oleme vahel EE ja vahel EST ning kumb neist on õigem? Vastus on lihtne, aga tuli uudisena ka Eesti Disainimeeskonnale.

Riikide koode reguleerib ISO-standard, täpsemini ISO 3166–1:

• EE on 2-täheline ehk Alpha-2 kood (tuletatud meie nimest „Eesti”)
• EST on 3-täheline ehk Alpha-3 kood (tuletatud nime tõlkest „Estonia”)
• Lisaks eksisteerib ka numbriline kood – Eestil on see 233

Nendest kõige laiemalt kasutatakse Alpha-2 koodi, kuigi 3-täheline on tihti lihtsamini riigi nimega seostatav. (Sõidukite registreerimiskoodid ISO-standardiga otseselt seotud pole ning me tõesti ei tea, miks keegi 1993. aastal otsustas Eesti koodiks valida EST, mitte EE.)

Jan külastas Stuttgartis ammuse sõbra ja kolleegi seidldesign stuudiot. Wolfgang Seidl on arendanud korporatiivseid identiteete näiteks Ferrarile ja Maseratile kui ka hiljuti loonud ülemaailmse brändiuuenduse innovaatilisele autofirmale Smart. Omades suurt kogemust rahvusvaheliste kaubamärkide väljatöötamises, kuid samas mitte kunagi olles külastanud Eestit, oli temalt hea saada vahetut tagasisidet meie väärtustele ning unikaalsetele teenustele kui ka peegeldust meie riigi nime foneetilistele omadustele.

Vestluse käigus selgus ootamatult, et välismaalase jaoks on märksa selgem, sõbralikum, kiirem ning palju positiivsema kõlaga sõna “eesti” kui “estonia”.

Ootamatu ahhaa-moment! Ehk on meeldejääv kuju ja huvitav, kuid lihtne hääldus just eeliseks? Miks me ei võiks seda julgemalt ka väljapoole kommunikeerida?

Kerkisid ka mõned küsimused – see nimi on väljaspool Eestit tundmatu, seda on liig keeruline hääldada, ehk mõjume ülbelt, kui soovime omakeelset nime peale suruda?

(NB! Ei ole logokavand)

Esimene küsimus on lihtsalt lahendatav — „eesti” saab vajadusel kaaslaseks nime vajaliku maa keeles (ehk siis eksonüümi). Hääldus on alati kontrollimatu ja maailm on täis keerulisi nimesid. Pigem on need 5 tähte ikkagi lihtsad hääldada, nagu selgus katsetest sõbralike välismaalastega. Ülbed me ei ole, aga enesekindlad küll. Meie omakeelne nimi on armas ka kõikidele eestimaalastele.

Seega oleme otsustanud, et meie brändi nimeks saab Eesti. Elagu!

Märk

Mida ikkagi tähendab „Eesti märk” ja miks meil seda vaja on? Tajo kirjutas kunagi antud teemal pikemalt. Kõikidel riikidel on olemas vähemalt kaks märki – lipp ja vapp. Nende märkide kasutus on ametlik ning Eestis ja ka teistes riikides seadusega reguleeritud.

Seetõttu on loodud ka lõbusamat tüüpi turismilogod – valik neid illustreerib Tajo artiklit. Logo on kui nime visuaalselt ühtne ja eristuv kuju, täpselt nagu inimesel on allkiri. Siin on disainerid pingutanud, et oma riigi erisus ühte väikesesse graafilisse objekti pigistada.

Lipp ja vapp jäävad alati meie kõige äratuntavamateks identiteedikandjateks.

Oleme nõus, et ükski logo ei lahenda kõiki riigi kuvandi küsimusi. Samas on olukordi, kus neid kasutada ei saa, aga peame end visuaalselt esitlema. Ühtne (ja hea) väljanägemine tuleb sel juhul kasuks. Lisaks ei ole mõistlik keskenduda eraldi vaid logole – see on alati osa suuremast süstemist.

Meilt on küsitud, miks “Welcome to Estonia” sobi. On tegu ju äratuntava märgiga, kus sees meie riigi nimi inglise keeles ja lisaks ka sõbralik sõnum. Just tänu viimasele on WtE igati sobiv turismilogode hulka, aga mujal raskesti või üldse mitte rakendatav.

Kas see sobiks Eestis toodetud mahejuustule või meie kaitsetööstuse messiboksile? Samuti ei luba märgi vorm teda kasutada asjalikuma jutu lõpetuseks. Seda loogikat kinnitab märgi kasutuse statistika (Eesti otsustajate uuring, TNS Emor).

Made in Estonia või Welcome to Estonia märki on toote või teenuse müügil välisturul kasutanud 4% eksportööridest
50% ettevõtjatest arvab, et ühise märgi ja kuvandi kasutamine (pigem) aitaks toodete/teenuste eksporti ja turundamist.

Sõnamärk

Me oleme kokku leppinud oma nimes. Samuti oleme näinud, et Eestit ühe figuratiivse sümboli sisse koondada on väga raske, kui mitte võimatu. Seega otsustasime anda oma nimele unikaalse graafilise kuju ehk luua sõnamärgi.

Vaadates sõna „eesti” lähemalt, leiame sealt nii mõndagi huvitavat:

e kui e-Eesti, e-ühiskond, e-residentsus, egalitaarne, eco, efficient jne…
ee kui meie domeen ja 2-täheline lühend
est kui EST-kontseptsioon ja 3-täheline lühend
i kui inimene, innovatsioon, I

Kirjatüübi evolutsioon. Versioon 1.8 (paksem) vs 1.9 (peenem)

Lisaks olulistele otsustele nime ja märgi osas areneb edasi ka meie kirjatüüp. On toimunud peenhäälestus nii tähekujude paksuses kui tähevahede laiuses. Kõik ikka selleks, et tekst oleks võimalikult hästi loetav eri suurustel, nii ekraanil kui paberil. Kirjatüübi sünniloost ja selle taga olnud põhimõtetest ning otsustest räägib autor Anton Koovit teile varsti eraldi postituses.

Foto: Eeva Lillemägi

11. oktoobril esinesid Piret ja Alari ERMis toimunud Turismikonverentsil, kus ligi 400 inimesele esitleti nime ja märgi loogikat ning vastati küsimustele. Saime ootamatult palju positiivset tagasisidet ja mitmeid koostöösoove.

14. oktoobril andsime e-Estonia showroomi juhile Anna Piperalile sisendit virtuaalreaalsuse turunduslahenduse loomiseks.

Samal päeval kohtusime kultuurivaldkonna inimestega. Meie tööle andsid tagasisidet: Tiina Lokk (PÖFF), Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Olga Temnikova (galerist), Marit Ilison (moekunstnik), Edith Sepp (Eesti Filmi Instituut).

Ühtlasi kontrolliti üle EDMi ruumide elavhõbedatase. Pidavat olema normis.

Lõpetuseks viktoriiniküsimus – milline Euroopa riik muutis sel aastal oma ametlikku inglisekeelset nime ning mis on nende uus nimekuju?

(vastus)